Kuidas kellegagi leppida, kaotamata oma uhkust

Platoonilised, perekondlikud või romantilised suhted võivad olla väljakutseid pakkuvad. Inimesed saavad sageli viga ning taastamiseks kulub aega ja vaeva. Kui mõlemad inimesed on pühendunud, on leppimine võimalik. Saate selle protsessi läbida ja säilitada oma väärikuse, kui lähenete sellele õigesti.

1
Tunnistage, et see erineb andestusest. Inimesed ajavad sageli segamini andestamise ja leppimise. Andestamine on midagi, mis nõuab ainult ühte inimest, kuid leppimiseks on vaja kahte inimest. Kui keegi ei taha leppida, ei saa te seda üksi teha. Kui teine ​​inimene pole selleks valmis, ei pruugi praegu olla õige aeg leppimiseks. Ärge kunagi anuge ega nurise, et teine ​​inimene teiega räägiks või kuuleks, mida teil on öelda. Sa kontrollid ainult oma tegevust. Kui teine ​​inimene ei soovi sinuga olukorrast rääkida, anna talle aega ja ruumi.

2
Seadke realistlikud ootused. Kuna leppimine on protsess, ärge oodake, et pärast ühte vestlust asjad normaliseeruvad. Lõpptulemuse asemel keskenduge väikestele võitudele teel. Suhete paranemine võtab aega. Väikese võidu näiteks võiks olla meeldiv vestlus või teema arutamine häält tõstmata.

3
Jäta oma ego kõrvale. Leppimine nõuab ausust. Olenemata sellest, kas olete solvaja või solvunud, valmistuge kuulma enda kohta asju, mis teile ei pruugi meeldida. Olge valmis tunnistama, et eksisite, et teile tehti haiget, ja nägema asju teise inimese vaatenurgast. Teie soov ja valmisolek leppida näitavad teie tugevust. Võib olla kasulik kirjutada päevikusse need tunded enne inimesega rääkimist. See võimaldab teil oma mõtteid läbi töötada ja mõnda vestlust ette näha.

4
Hinnake purunenud suhet. Võtke aega, et istuda ja mõelda, mis suhtes valesti läks. Kirjutage üles konkreetsed probleemid ja kuidas olete nendele kaasa aidanud. Kirjutage üles ka tuvastatud probleemide võimalikud lahendused. See aitab teil teise inimesega vesteldes keskenduda ja näitab talle, et olete pühendunud suhte kallal töötamisele. Võimalike lahenduste leidmisel ajurünnakut tehes , mõelge konkreetsele probleemile, pange kirja, kuidas te probleemile kaasa aitasite ja millist mõju see teisele inimesele avaldas. Mõelge sellele, kuidas teine ​​inimene teie tegudele suhtus ja kuidas see temas tundeid tekitas. Seejärel mõelge, kuidas teine ​​inimene probleemile kaasa aitas ja milliseid tundeid tema tegevus teis tekitas. Kõik teie pakutavad lahendused peaksid olema kasulikud nii teile kui ka teisele inimesele. See võib olla keeruline, kuna võite ikkagi tunda viha või pahameelt selle inimese vastu. Peate tegema teadliku otsuse, et asetada end teise inimese olukorda. Kujutage ette, kuidas teine ​​​​inimene tunneb. Kas ta tundis viha, haiget või vastikust? Mõelge ajale, mil tundsite samu emotsioone. See võimaldab teil luua teise inimesega ühise keele.

5
Väljendage oma soovi positiivse tulemuse saavutamiseks. Alustage protsessi, rääkides teisele inimesele oma kavatsustest. Kui usaldus on murtud, võib olla raske kellegi kavatsustes kindel olla. On oluline, et väljendaksite oma siirast soovi suhte kallal töötada. Võite öelda: “Ma tean, et meie vahel ei ole asjad hästi läinud, kuid ma tahaksin tõesti töötada selle nimel, et asju paremaks muuta.”

6
Tunnistage igasugust viha ja pahameelt. Tõenäoliselt tunnete nii teie kui ka teine ​​inimene end haiget või ülekohut teinud. Te ei tohiks teeselda, et neid tundeid pole olemas. Rääkige teisele inimesele, miks olete vihane või nördinud. Samuti peaksite lubama teisel inimesel väljendada oma viha, mida ta tunneb. See võib aidata oma tundeid enne inimesega rääkimist üles kirjutada. Kui te oma tundeid enne rääkimist välja ei kirjuta, saate sina ja teine ​​isik oma tundeid kirja panna ja oma kirjutisi vahetada. Kui keegi väljendab teile oma viha, ärge olge halvustav. Vältige selliste sõnade ütlemist nagu “Te ei tohiks nii tunda.” või “Sellel pole mõtet.” Selle asemel proovige öelda: “Teil on õigus nii tunda.” või “Ma saan aru, kust sa tuled.”

7
Kuulake teise inimese vaatenurka. Laske teisel inimesel suhtest tema vaatenurgast rääkida. Probleemi mõlema poole mõistmine hoiab teid tulevikus samu vigu tegemast. Sina ja teine ​​inimene peate üksteisele empaatiat tundma. Empaatia võib ka vähendada haiget ja viha. Küsige endalt, mida teeksite, kui oleksite teise inimese asemel. Mõelge, kuidas te end tunneksite, kuidas reageeriksite ja millised ootused teil endal oleksid. Pöörake inimesele rääkimise ajal täielikku tähelepanu. Ärge mõelge oma repliigile nii, nagu teine ​​inimene räägib. Oodake, kuni ta on lõpetanud, enne kui vastate.

8
Vabandage igasuguse ülekohtu eest. Pärast tunnete ja emotsioonide arutamist peaksite vabandama mis tahes viisi eest, kuidas olete nendele tunnetele kaasa aidanud. Kui vabandate kellelegi haiget tegemise eest, kinnitate tema haiget. See on teie viis öelda, et austate ja tunnete empaatiat selle suhtes, mida teine ​​inimene koges. Teie vabanduses tuleks märkida, et kahetsete tehtut, vastutate oma tegude eest ja olete valmis olukorra paremaks muutmiseks midagi ette võtma. Kellegi ees vabandamine pole midagi häbenemist. Vabandamiseks on vaja suurt inimest. See ei tähenda, et olete nõrk. Võite lihtsalt öelda: “Vabandan teile tekitatud haiget. Ma poleks pidanud tegema seda, mida tegin. Ma ei tee seda enam.” Proovige olla võimalikult konkreetne selle kohta, mille pärast vabandate. Ebamäärane vabandus ei pruugi teisele inimesele tunduda ehtne. Kui võtate vabanduse vastu, tänage inimest ja tunnustage, mida ta on teinud. Võite öelda: “Ma võtan teie vabanduse vastu.” või “Ma võtan teie vabanduse vastu. Ma tean, et see oli teie jaoks raske.”

9
Küsige andestust ja/või võtke vastu. Kui olete mis tahes süüteo eest vabandanud, on aeg alustada andestusprotsessi. Teie vabandus andis märku, et kahetsete tehtut ja võtate vastutuse, kuid andestamine on palju sügavam kui tunnustamine. Andestamine võimaldab teil väljendada mis tahes haiget või pahameelt, mõista oma emotsioonide juuri ja lõpuks lasta lahti negatiivsetest tunnetest. Kui olete see, kes palub andestust, olge oma ülekohus aus ja paluge teisel inimesel teile andeks anda. Kui olete see, kes andestuse vastu võtab, ei tee see teid nõrgaks ega tähenda, et see vabandab teise inimese käitumist. Andestamine on valik. Mõlemad inimesed vabastavad igasugusest vihast, solvumisest ja süüdistamisest. Ärge võtke vastu ega paluge andestust, kui see pole ehtne. Kui te pole valmis andestama, andke sellest teisele inimesele teada. Võite öelda: “Ma töötan endiselt sellega, palun ole minuga kannatlik.” Kui teine ​​​​inimene ei taha teile andeks anda, ei pea te paluma, et ta teile andestaks. Kõik, mida saate teha, on proovida. Saate säilitada oma väärikuse ja oodata, kuni nad tulevad. Andestamine muudab leppimise lihtsamaks, kuid see pole nõue. Isegi kui sina või teine ​​inimene pole valmis andestama, on leppimine siiski võimalik.

10
Keskendu olevikule. Kui olete haiget arutanud, andestanud ja vabandanud, on oluline keskenduda järgmistele sammudele. Pidev vanade vestluste ja varasemate käitumisviiside taaskasutamine võib leppimisprotsessile kahjulik olla. Leppimine on keskendunud suhete taastamisele ja parandamisele. Lepitage kokku, et jätate minevikku minevikku. Rääkige üksteisele kordamööda oma visioonist suhte tulevikust. Koostage nimekiri praktilistest tegevustest. Võib kokku leppida lihtsates asjades, nagu iganädalased telefonivestlused või igakuine õhtusöök.

11
Alusta usalduse taastamist. Usaldus on iga suhte alus. Kui see on purunenud, kulub usalduse taastamiseks aega ja vaeva. Nii teie kui ka teine ​​inimene peate jätkama avameelselt ja ausalt suhtlemist, olema oma tegudes järjekindel ja kannatlik. Mõnikord tuleb ette tagasilööke. Teie sõnad ja teod peavad ühtima. Kui ütlete, et kavatsete selle inimesega aega veeta või helistate talle nädala lõpus, järgige seda. Kui riivate teise inimese tundeid, vabandage kohe. Kui olete haiget saanud, rääkige sellest ja andke sellest teisele inimesele teada.