Organisatsioonid koostavad situatsiooniplaane, mida mõnikord nimetatakse ka “plaaniks B”, et valmistuda millekski halvaks, mis võib mõjutada organisatsiooni toimimisvõimet. Tõhusa situatsiooniplaani koostamine on iga organisatsiooni jaoks hädavajalik. Organisatsiooni võivad ohtu seada paljud asjad, alates tehnilisest katastroofist (nt andmete rikkumine) kuni loodusõnnetuseni (nagu üleujutus). Situatsiooniplaanide kirjutamine valmistab organisatsiooni sellisteks võimalusteks ette.
1
Valmistuge oma situatsiooniplaani kirjutama. Peamine eesmärk peaks olema tagada, et katastroofi korral suudaksite oma organisatsiooni toimimist säilitada. Hea mõte on omada ametlikku poliitikat, mis täpsustab situatsiooniplaani vajaduse. Plaan peaks olema üldiselt lihtne. Keel ja juhised selles peaksid olema tulevasele publikule arusaadavad. Kunagi ei tea, kes selle rakendama peab. Mõelge välja konkreetne päästik, mis nõuab teie situatsiooniplaani kasutamist. Tehke kindlaks, kuidas mõõdate edukust, et saaksite naasta tavapäraste toimingute juurde. Tuvastage kõik toimingud, mis on teie äritegevuse jätkamiseks kriitilised.
2
Veenduge, et plaan vastaks situatsiooniplaanide kolmele põhiküsimusele. Veendudes, et teie plaan käsitleb kõiki neid kolme küsimust, aitab teil tagada, et te ei jää millestki ilma. Mis võib juhtuda? Mida me vastuseks teeme? Mida saame ette valmistada?
3
Mõelge välja riskid, mis teie konkreetse organisatsiooni jaoks kõige tõenäolisemalt esinevad. Võimalike riskide kindlaksmääramine on situatsiooniplaani üks olulisemaid aspekte. See protsess ei sobi kõigile. Peate kindlaks määrama organisatsioonile ainulaadsed riskid. Ettevõtted võivad silmitsi seista paljude riskidega. Loodusõnnetused, nagu üleujutused, orkaanid ja põ