Sageli on inimene hädas kontseptsiooni või ideega, mitte sellepärast, et ta pole intelligentne, vaid sellepärast, et seda ei ole neile esitatud õppimisstiilis, mis neile sobib. Oma õppimisstiili tundmine on eelis, mis aitab teil teavet palju tõhusamalt säilitada. Saate kindlaks teha, milline õppija te olete, võttes arvesse viisi, kuidas te teabest kõige paremini aru saate.
1
Pöörake tähelepanu oma õppimisharjumustele. Kas proovite õigekirja ajal sõna näha, hääldada või üles kirjutada, et teada saada, kas see tundub õige? Kas teile meeldivad koolis või tööl käies kirjeldavad stseenid, kas eelistate suulisi juhiseid või eelistate otse sisse hüpata ja proovida? Proovige neid asju tähele panna. Kui saate, kirjutage üles kõige mugavam viis, kuidas olete kontseptsioonist või ideest aru saanud; kirjutage täpselt üles, mis pani selle kontseptsiooni klikkima. Kas see oli graafik, sõna või heli? See aitab teil kindlaks teha, milline õppija te olete.
2
Jälgige oma arusaamist antud ülesandest. Kui rakendate ülesannetele õppimisstrateegiaid, peaksite pidevalt kontrollima protsessi tõhusust, hinnates oma edusamme antud ülesande täitmisel. Hinnake oma edusamme, küsides endalt: “Kas ma saan selle teabe oma sõnadesse panna või kellelegi teisele selgitada?” või “Kuidas mul selle ülesandega läheb?” Neid küsimusi endalt esitades saate kindlaks teha, kas viis, kuidas te midagi õpite, on kõige tõhusam viis. Kui te ei saa neile küsimustele vastata, siis küsige endalt, millised muud strateegiad võiksid nendele küsimustele vastata tõhusamalt. Proovige kindlasti ka neid strateegiaid. Peaksite proovima mitut strateegiat ja neid võrdlema, et näha, milline neist kõige paremini töötab.
3
Rääkige sellest sõbra või õpetajaga. Sageli aitab kellegagi valjusti rääkimine sul lahenduse välja mõelda. Rääkige sõbra või õpetajaga nende õppimisstiilidest. Küsige neilt, kuidas nad kõige paremini õpivad. See aitab teil mõelda ja uurida oma õppimisstiili. Küsige oma sõbralt või õpetajalt, mis aitab neil teavet säilitada. Küsige neilt, kas nad mäletavad tõenäolisemalt pilte, mida keegi ütles või kuidas nad tundsid uut teavet.
4
Pidage meeles, et võite kasutada mitut õppimisstiili. Ei ole vaja kinni pidada ühest õppimisstiilist. Tõenäoliselt õpite kõige paremini, kui vahetate erinevate õppetehnikate vahel edasi-tagasi. Mitmekesisus aitab vältida asjade kordumist ja hoiab teid keskendunud. Näiteks võib-olla avastate, et olete peamiselt visuaalne õppija, kuid sellelt stiililt kuulmisstiilile üleminek võib aidata teil pikka aega keskenduda. pikema aja jooksul.
5
Tehke kindlaks, kas olete visuaalne õppija. Visuaalsed õppijad mäletavad hästi asju piltide, diagrammide, graafikute, märkmete või muu visuaalse materjali kaudu. Visuaalsed õppijad asendavad sageli sõnad piltidega ja kasutavad mõttekaarte tähenduste, määratluste, kuupäevade ja muu materjali meeldejätmiseks. Siin on mõned küsimused, mille saate endalt küsida, et teha kindlaks, kas olete visuaalne õppija: kas ma õpin kõige paremini, kui vaatan, kuidas keegi mulle midagi teha näitab? Kas ma kontrollin õigekirja täpsust, vaadates sõna, kas see on kirjutatud õigesti?Kui mul on vaja üksuste loendit meelde jätta, kas ma jätan loendi meelde, kirjutades selle üles?Kas ma lahendan ülesandeid skeeme kirjutades või joonistades? Kui ma lisan numbreid, siis kontrollin vastust, vaadates numbreid, et näha kui need on õiged?
6
Tehke kindlaks, kas olete kuulmisõppija. Auditoorsed õppijad õpivad kõige paremini kuulmise ja kuulamise teel. Auditoorsed õppijad kasutavad sageli heli, näiteks helisalvestisi, akustikat, riimi või muusikat, et aidata neil asju meeles pidada ja õppida. Siin on mõned küsimused, mida endalt küsida, et näha, kas olete kuulmisõppija: kas ma õpin kõige paremini, kui kuulen kedagi ütlemas, kuidas midagi teha? Kas ma kontrollin õigekirja täpsust, hääldades sõna oma peas? üksuste loendi meeldejätmiseks, kas ma jätan loendi meelde, kordades seda endale ikka ja jälle? Kas ma lahendan probleeme, rääkides ise probleemist läbi? Kui ma lisan numbreid, siis kontrollin vastust peas olevate numbrite loendamisega või valjusti?
7
Tehke kindlaks, kas olete kinesteetiline/taktiilne õppija. Kinesteetilised õppijad õpivad kõige paremini füüsilise puudutuse, liikumise ja suhtlemise kaudu. Need õppijad õpivad füüsiliste aistingute ja füüsiliste objektide kaudu. Sarnaselt visuaalsete õppijatega on diagrammide kirjutamine ja joonistamine väga kasulik ka kinesteetiliste õppijate jaoks. Kinesteetilised õppijad kasutavad oskuste ja käitumise harjutamiseks sageli rollimänge kas üksikult või kellegi teisega. Siin on mõned küsimused, mida endalt küsida, et näha, kas olete kinesteetiline õppija: kas ma õpin, kuidas midagi kõige paremini teha, proovides seda ise teha? Kas ma kontrollin õigekirja täpsust, saades aimu õigekirja õigsuse kohta? Millal Mul on vaja meeles pidada üksuste loendit, kas ma pean loendit meeles liikudes ja igale üksusele nime andmiseks oma sõrmi kasutades? Kas ma lahendan probleeme, kasutades ja/või liigutades objekte, mis aitavad mul mõelda? Kui ma lisan numbreid, kas ma pean kontrollida vastust sõrmedega, et mõista, kas see on õige?
8
Võtke arvesse keskkonnategureid. Oma õppimisstiili määramisel võtke arvesse ka muid tegureid, nagu kellaaeg, ruumi temperatuur, helitase ja rühmituse suurus, milles õpite kõige paremini. Küsige endalt: kas ma keskendun paremini hommikul või õhtul? Kas keskendun paremini, kui ruum on külm või veidi soojem? Kas keskendun paremini, kui kõik on vaikne või saan keskenduda muusika mängides? Kas keskendun paremini, kui olen õppida üksi või seltskonnaga?
9
Joonistage graafikuid, pilte või mõttekaarte. Kui olete rohkem visuaalne õppija, aitab graafikutele, piltidele ja/või mõttekaartidele keskendumine või nende joonistamine teil mõisteid ja ideid paremini mõista ja meeles pidada. Näiteks kui proovite definitsiooni meelde jätta, otsige oma otsingumootorist selle sõna pilte.
10
Kasutage salvestatud muusikat. Kui olete pigem auditiivne õppija, salvestage loenguid, mis aitavad teil kontseptsioone ja ideid meeles pidada. Nii saate naasta salvestuse juurde, et aidata teil oma materjali paremini mõista. Sõnade, ideede ja mõistete meeldejätmiseks võite kasutada ka riimi ja/või muusikat. Näiteks kui proovite definitsiooni meelde jätta, leidke muusikaline riim, mis aitab teil sõna ja määratlust meeles pidada.
11
Kasutage oma kompimismeelt. Kui olete rohkem kinesteetiline õppija, kasutage kontseptsioonide ja ideede meeldejätmiseks oma keha ja käsi või keskenduge tunnetele. Kasutage õppimiseks nii palju kui võimalik ka füüsilisi esemeid. Näiteks kasutage teabe meeldejätmiseks mälukaarte, kuna saate neid puudutada ja liigutada. Pidage meeles, et graafikute kirjutamine ja joonistamine on füüsiline tegevus.