Elektritehnik on isik, kes tegeleb hoonete ja mitmesuguste elektriseadmete elektrisüsteemide hooldamisega. Inimene, kes soovib saada elektritehnikuks, vajab reeglina head arusaamist elektriseadmete tööst. Viis, kuidas isik neid teadmisi omandab, võib erineda olenevalt jurisdiktsioonist, kus isik kavatseb töötada. Paljudes kohtades vajab elektritehnikuks saada sooviv inimene aga ühe-kaheaastast koolitust. Selle koolituse võib saada kogukonna kolledžist või kutsekoolist või isegi praktikandi kaudu. Mõnes piirkonnas võib tehnikult nõuda ka sertifitseerimiseksamite sooritamist.
Elektritehniku ülesandeks on tavaliselt elektriseadmete ja -süsteemide hooldus, katsetamine, diagnostika ja remont. Mõnel juhul võib selle valdkonna isik aidata isegi elektriseadmete projekteerimisel, valmistamisel ja kokkupanemisel. Sageli teeb elektritehnik oma tööd elektriinseneri juhendamisel. Sellel ametikohal oleva inimese täpne ametijuhend sõltub sageli sellest, kus ta töötab. Mõned selle ametinimetusega inimesed töötavad elektriettevõtetes, samas kui teised töötavad elektriseadmetega paljudes muudes kohtades, sealhulgas koolides, raudteedel, tootmisettevõtetes ja isegi sõjaväeasutustes.
Inimene, kes soovib saada elektritehnikuks, lõpetab tavaliselt selleks karjääriks valmistudes keskkooli. Enamikus kohtades võib vastuvõetavaks pidada ka üldhariduse arendamise (GED) diplomit või jurisdiktsiooni poolt heaks kiidetud ekvivalenti. Elektritehnikuks soovija võib lisaks keskkooliharidusele vajada ühe- kuni kaheaastast elektroonikaprogrammi koolitust. Tavaliselt on need programmid saadaval kutsekoolides ja kogukonna kolledžites. Sellest valdkonnast huvitatud isik võib selle töö ettevalmistamiseks taotleda ka praktikakoolitust.
Sageli võivad programmid, mida pürgiv elektritehnik võtta, viia elektroonika volikirjani. Näiteks võivad mõned kutsekoolid või kogukonna kolledžiprogrammid anda valdkonna sertifikaadi või elektroonika kraadi. Mõned inimesed võivad oma teadmisi elektroonikast täiendada, süvenedes seotud hobisse. Näiteks võib sellest valdkonnast huvitatud inimene tegeleda robootikaga kui hobi või autoelektroonikaga. Kuigi selline hobi ei ole töökoha leidmisel kriitilise tähtsusega, võivad sellised teadmised potentsiaalsetele tööandjatele muljetavaldavaks osutuda.
Kui inimene on omandanud elektritehnikuks saamiseks vajalikud teadmised, võib tal olla palju kohti, kuhu tööle kandideerida. Ta võib näiteks esitada taotluse oma kohalikule elektriettevõttele. Ta võib leida tööd ka tehases või koolisüsteemis. Lisaks võib sellest valdkonnast huvitatud isik otsida tööd transpordiettevõttes, autotööstuses, hotellis või isegi korterikompleksis.