Koolieeliku kodukooli valimine on suurepärane võimalus oma lapse hariduses vahetult osaleda. Saate kontrollida, mida teie laps õpib ja kuidas ta seda õpib. Luues õpikeskkonna ja õppetunnid, mis arendavad olulisi varajase lapsepõlve arenguoskusi, võite õpetada oma lapsele, kuidas tõhusalt õppida, mõelda ja suhelda. Lisaks ärge unustage kaasata oma last regulaarselt seltskondlikesse tegevustesse väljaspool kodu.
1
Määrake õppimiseks ruum. Otsige välja ja korraldage ruum koduõppeks, olgu selleks siis spetsiaalne ruum või väike nurgake. Kooli jaoks spetsiaalse ruumi loomine aitab teie lapsel oma aega maksimaalselt ära kasutada ja aitab teil mõlemal korras hoida. Otsige julgelt veebist inspiratsiooni, kui soovite ruumi kujundamisel abi. Ideaaljuhul sisaldaks eelkooli seadistus laudu ja toole, raamatukogu või lugemisala, teesklemisala, muusikaala, kunstiala, lastele ligipääsetavaid riiuleid ja manipuleerimisvõimalusi. matemaatika mänguasjad (nt mustriplokid, värvilised helmed või loendurid). Asetage üksteise lähedusse vaiksed keskused, nagu matemaatika ja lugemine, ning valjud või segased keskused, nagu muusika ja teeseldud mäng. Võimalusel asetage segased keskused (nt kunst või veelaud) kergesti puhastatavatele pindadele (nt linoleum) ja valamu lähedale. Ruumi säästmiseks kasutage õppematerjale mitmel otstarbel. Näiteks saab lauda ja toole kasutada matemaatika, kunsti, kirjutamise ja muusika jaoks.
2
Töötage välja tervislik rutiin. Oma lapsele rutiini väljatöötamine on ülioluline. Rutiinid sisendavad teie lapsesse turvalisust, struktuuri ja enesedistsipliini. Looge oma lapsele ajakava. Ajakava peaks sisaldama ärkamise, söömise, õppimise, magamise, mängimise ja magamise ajad. Saate lisada ka asju, mida peate tegema, nagu majapidamistööd, söögiks valmistumine ja koristamine. Peaksite pühendama igale sellisele tegevusele vähemalt 30 minutit. Näiteks 30 minutit hommikusöögi valmistamiseks, 30 minutit söömiseks ja 30 minutit õppimiseks. Loomulikult kohanda ajakava vastavalt enda ja lapse vajadustele. Näiteks võib toiduvalmistamiseks kuluda kauem aega. Planeerige kindlasti igapäevaseks lugemiseks ajad. Need ajad võivad olla hommikul, kui teie laps esimest korda ärkab, või õhtul enne magamaminekut.
3
Looge lühikesed õppetunnid. Lastel on lühike tähelepanuvõime. Töötage välja lühikesed 30-minutilised seansid, mis on jagatud 10-minutisteks intervallideks. Näiteks kui teil on plaanis kõne- ja keeletund, eraldage 10 minutit aabitsa harjutamiseks, 10 minutit raamatu lugemiseks ja 10 minutit loomade nimetamiseks. Saate planeerida kaks 30-minutilist seanssi päevas, st ühe seansi hommikuks ja ühe pärastlõunaseks. Sõltuvalt teie lapse vanusest võivad need tunnid olla lühemad või pikemad. Näiteks kui teie laps on noorem, näiteks 2-3-aastane, proovige 20-minutilisi tunniplaane. Kui teie laps hakkab pettuma või igavlema, on võib-olla õppetund varakult lõpetada.
4
Tuge saama. Lapse tunniplaanide ja tegevuste koostamisel pidage meeles, et teil on abiks ressursse. Näiteks võite liituda kodukooli ühistuga oma kohalikus kogukonnas või veebis. Need ühistud sobivad suurepäraselt tagasiside ja nõu saamiseks teistelt oma lapsi koduõppega tegelevatelt vanematelt, eriti kui olete esimest korda koolis käija. Saate osta eelkooliealisi õppekavasid, mis juhivad teie koduõppe kogemust ning pakuvad õppe- ja tunniplaanide teemasid. jälgige. Saate osaleda ka kohalikel kodukoolinäitustel. Need näitused on tavaliselt piirkondlikud, nii et planeerige ette, et teie ja teie laps saaksid osaleda. Expos pakuvad teile või teie lapsele näitusi, esinejaid ja töötubasid.
5
Küsige kõrgema järgu mõtlemise küsimusi. Küsige kindlasti oma lapselt avatud küsimusi, et aidata tema kriitilist mõtlemist arendada. Võite isegi trükkida, printida ja postitada avatud küsimuste loendi, mis puudutavad iga kodukoolikeskkonna piirkonda või keskust, seejärel küsige oma lapselt neid küsimusi, kui ta igas keskuses töötab. Näiteks küsige: “Miks otsustate… “Mis teie arvates juhtuks, kui” ja “Kas sa arvad”
6
Tehke koos mõistatusi. Kognitiivsed arenguoskused on olulised oskused, mida omandada. Need oskused hõlmavad õppimist ja probleemide lahendamist. Mõistatused on suurepärane viis oma lapsele probleemide lahendamise oskuste õpetamiseks. Ostke eakohane pusle ja aidake oma lapsel aru saada, kuidas tükid omavahel kokku sobivad. Pusle kokkupanemisel rääkige oma lapsega sellest, mida näete. Näiteks: “See on siga. Kuhu siga puslesse mahub?”
7
Mängige Legodega. Legod on veel üks suurepärane viis probleemide lahendamise oskuste arendamiseks, näiteks asjade üksteise peale ehitamiseks. Näidake oma lapsele kõigepealt, kuidas legod omavahel kokku sobivad. Seejärel paluge neil korrata seda, mida te just tegite. Kui teie laps legodega mängib, paluge tal legode kokkupanemisel tuvastada nende värvid.
8
Kasutage värvilisi plokke. Värvilised klotsid on suurepärane viis oma lapsele kognitiivsete oskuste õpetamiseks, näiteks kujundite sobitamise õppimiseks. Paluge oma lapsel klotse vormi või värvi järgi korraldada. Saate harjutada, näidates oma lapsele, kuidas klotse vormi või värvi alusel korraldada. Seejärel paluge oma lapsel protsessi korrata. Samuti võite paluda oma lapsel kujundeid kokku rühmitades nimetada.
9
Õpetage oma lapsele ABC-d. Kõne- ja keeleoskus on teie lapse arengu jaoks olulised. Nende oskuste arendamist saate alustada, õpetades oma lapsele põhilisi ABC-sid. Teie laps peaks suutma ära tunda tähti (suur- ja väiketähti), nende helisid ja suutma neid tuvastada. Alustuseks võite kleepida tähtede kujutised suurele plakatitahvlile. Samuti saate kleepida pilte asjadest, mis algavad tähega. Näiteks C-tähe jaoks saate tähe kõrvale kleepida kassi kujutise. Võite isegi lisada füüsilise komponendi, paludes oma lapsel kassi kombel märgata.
10
Nimeta loomi või kehaosi. Nimetades loomi ja kehaosi, saate arendada oma lapse keeleoskust, aga ka loodusteaduslikke oskusi. Seostage iga kehaosa või loom konkreetse tähega. Näiteks “L” tähendab “jalga” ja laske neil osutada oma jalale. Tehke seda kõigi peamiste kehaosadega, nagu nende nina, suu, käed ja jalad.
11
Õpetage oma last lugema 20-ni. Selleks saate luua tahvli, nagu ABC jaoks mõeldud tahvli. Iga numbri kõrval saate nende summade esitamiseks kasutada füüsilisi objekte. Näiteks võite liimida 3 senti numbri 3 kõrvale või liimida 4 makaroni nuudlit numbri 4 kõrvale. Samuti õpetage oma lapsele, kuidas ära tunda erinevaid summasid, näiteks, et 4 on rohkem kui 3. Tehke seda järgmiselt. iga summa lugemine ja neile selgitamine, kumb on rohkem ja kumb vähem. Näiteks lugege iga senti ükshaaval, seejärel loendage iga makaronid ükshaaval. Pöörake nende tähelepanu asjaolule, et kuna makarone on üks rohkem, on 4 suurem kui 3.
12
Tutvustage oma lapsele kirjutamist. Teie laps saab hakata raamatutele vastama joonistamisega, seejärel edasi kirjutama. Pakkuge erinevat tüüpi paberit ja kirjutuspindu ning mitmesuguseid kirjutusvahendeid. Aidake oma lapsel näiteks raseerimiskreemil laual tähestikku jälgida või paluge tal kopeerida oma nimi õues kõnniteekriidiga.
13
Näidake oma lapse tööd tema silmade kõrgusel. Selle asemel, et riputada oma lapse pilte ja projekte kõrgele, asetage need kohta, kus laps saab neid hõlpsasti näha ja kontrollida. See aitab neil tunda uhkust oma töö üle ja tõstab nende enesehinnangut.
14
Õpetage oma lapsele eneseabioskusi. Eelkooliealine laps ei ole liiga noor, et hakata õppima, kuidas ise riideid valida ja riietuda. Samuti saate tegeleda tualetitreeningutega ning õpetada oma last toitma ja enda järelt koristama. Õppetegevuste valimine võib tugevdada ka väikelaste enesehinnangut ja iseseisvust. Kui olete iga tegevuse lõpetanud, laske lapsel harjutada asju neile ettenähtud kohtadesse tagasi panema. Võite isegi lasta lapsel aidata teil nõusid puhastada pärast söömise lõpetamist. Või paluge neil osaleda igapäevaste majapidamistööde tegemisel, nagu määrdunud riiete korjamine ja nende katki panemine.
15
Loo emotsioonitahvel. Julgustage positiivset emotsionaalset arengut, paludes oma lapsel oma tundeid kirjeldada. Seda saate teha, luues emotsioonitahvli, mille külge kinnitatavad näod väljendavad erinevaid emotsioone ja mida teie laps saab tahvlile kleepida. Rääkige oma lapsele, et ta võib igal ajal kogu päeva jooksul lisada tabelisse näo, mis kirjeldab tema enesetunnet. Kinnitage oma lapse tunded, peegeldades talle tema emotsioone; teie hääletoon on selle harjutuse tegemisel väga oluline. Näiteks kui teie laps on elevil või rõõmus, öelge talle põnevil ja naeratades: “See tegi teid väga õnnelikuks!”
16
Mängi Simon ütleb. Õpetage oma last järgima juhiseid, mängides Simon Saysi. Samuti saate arendada oma lapse juhendamisoskusi, lastes tal harjutada ootamist ja kordamööda. Lauamängud, nagu rennid ja redelid ning kommimaa, on veel üks suurepärane viis kannatlikkuse harjutamiseks, juhiste mõistmiseks ja kordamööda ootamiseks.
17
Värvige ja joonistage. Lisage oma tunniplaani tegevused, mis aitavad teie lapsel arendada oma peenmotoorikat, st esemete hoidmist ja käe-silma koordinatsiooni. Peenmotoorikat arendavad tegevused on joonistamine, kritseldamine ja maalimine. Samuti on oluline õpetada oma lapsele, kuidas objekti õigesti hoida. Õpetage oma lapsele, kuidas hoida käes pliiatsit või pintslit.
18
Lõika kujundid. Samuti saate arendada oma lapse käe-silma koordinatsiooni, lõigates kujundeid mööda jooni. Joonistage värvilisele paberile jooned, mida teie laps jälgib, ja lõigake järgi. Saate joonistada ka ringe, ruute ja kolmnurki, mida laps saab lõigata. Kui teie laps on noorem, kasutage kujundite lõikamiseks turvakääre.
19
Sportida. Saate arendada oma lapse peenmotoorikat, õpetades teda lööma ja palle viskama. See on lõbus tegevus õues ja õpetab oma lapsele liikumise tähtsust. Lööge koos lapsega palli edasi-tagasi. Samuti saate püstitada jalgpalliväravale sarnaseid koonuseid ja lasta lapsel palli koonuste vahele lüüa.
20
Planeerige mänguaeg. Mänguaeg on sama oluline kui õppetunni aeg. Mänguaeg pakub teie lapsele struktureerimata keskkonna, kus ta saab arendada iseseisvustunnet, uurida oma huvisid ja arendada enesekindlust. Mänguaeg soodustab ka loovust, mis on oluline intellektuaalsete võimete arendamiseks. Teie lapsele antav mänguaeg peaks olema võrdeline ajaga, mille teie laps õppimisele kulutab. Näiteks kui teil on planeeritud tund tundi, veenduge, et teie laps saaks iga päev mänguaega vähemalt 30 minutit, kui mitte tund.
21
Minge regulaarselt parki. Samuti soovite arendada oma lapse sotsiaalseid oskusi. Minge regulaarselt parki, et teie laps saaks teiste lastega suhelda. Võite proovida käia erinevates parkides iga nädal või iga kahe nädala tagant, et teie laps saaks suhelda erineva taustaga lastega.
22
Liituge mängurühmaga. Mängurühm on lasterühmade jaoks tavaline, pingevaba kohtumine, kui nende vanemad suhtlevad. See on suurepärane võimalus lastele õppida uusi mängimisviise ning vanematel kohtuda teistega oma kogukonnas ja leida uusi sõpru. Proovige mängurühmaga kohtuda vähemalt kaks korda kuus. Mängurühmi leiate oma kogukonna, usuasutuse ja kohalike päevakeskuste kaudu.
23
Külastage raamatukogu. Raamatukogu külastamine on teie lapsele suurepärane võimalus kohtuda teiste lastega ning harjutada lugemis- ja kuulamisoskust. Raamatukogudes on tavaliselt ette nähtud lastele lugemisajad, samuti igakuised ja iganädalased tegevused, milles teie laps osaleda saab. Võtke ühendust kohaliku raamatukoguga, et saada lugemisaegade ja iganädalaste tegevuste ajakava, milles teie laps võib osaleda.