Olenemata sellest, kas külastate vanavanemat või olete sotsiaaltöötaja, kes tegeleb aeg-ajalt vanemate inimestega, võivad vanusega seotud terviseprobleemid takistada tõhusat suhtlemist. Kroonilised seisundid, nagu dementsus ja kuulmislangus, samuti ravimite mõju võivad vestlusi ja mõistmist raskendada. Selguse vähenemise perioodidel võivad suhtlused tekitada masendava ja näiliselt abitu kogemuse. Siiski on tehnikaid, mida saate kasutada vanemate täiskasvanutega suhtlemise hõlbustamiseks, et luua suhtlussõbralik keskkond.
1
Olge teadlik inimese terviseprobleemidest. Vanematel täiskasvanutel võivad olla terviseprobleemid, mis raskendavad rääkimist ja mõistmist. Enne suhtlemist arvestage kindlasti inimese tervisega. Näiteks võivad neil esineda kuulmis-, kõne- ja mäluhäired. Need tegurid raskendavad suhtlemist. Ja pidage meeles, et kronoloogiline vanus ei ole alati inimese tervise õige näitaja (vt Hoiatused).
2
Ole tähelepanelik keskkonna suhtes, kus suhtled. Kindlasti hinnake keskkonda, kus suhtlete, mis võib avaldada mõju kuulmis- ja kõneprobleemidele. Kas on häirivat taustamüra? Kas paljud inimesed räägivad samas ruumis? Kas on pealetükkivat muusikat? Kas on mingeid segavaid tegureid, mis võivad teie suhtlust mõjutada? Küsige vanemalt täiskasvanult, kas keskkond on tema jaoks mugav. Kui tunnete häireid, proovige liikuda rahulikumasse ja vaiksemasse kohta.
3
Rääkige selgelt ja selgelt ning looge silmside. Vanematel täiskasvanutel võib olla probleeme kuulmisega. Oluline on sõnastada oma sõnad ja rääkida selgelt. Suunake oma kõne inimese näole – mitte tema poolele. Ärge sööge oma sõnu: liigutage suud ja hääldage iga sõna hoolikalt ja täpselt. Kui teie keel “tantsib” suus, kui räägite, artikuleerite selgemalt. Kui teie keel “magab” ja mängib passiivset rolli, siis on tõenäoline, et te ei artikuleeri nii hästi, kui võiksite.
4
Reguleerige oma helitugevust sobivalt. Hääldamisel ja valjul rääkimisel on vahe. Õppige kohandama oma häält inimese vajadustega. Hinnake keskkonda ja selle seost inimese kuulmisvõimetega. Ärge karjuge lihtsalt sellepärast, et kuulaja on vanem. Kohtle üksikisikut austusega, sõnastades ja rääkides mugaval helitugevusel, mis sobib teile mõlemale.
5
Kasutage selgeid ja täpseid küsimusi ja lauseid. Ärge kõhelge oma lauseid ja küsimusi kordamast või ümber sõnastamast, kui tunnete, et neist ei saa aru. Keerulised küsimused ja laused võivad vanemaid täiskasvanuid, kellel on lühiajaline mälu või kuulmislangus, segadusse ajada. Selgeid ja täpseid konstruktsioone on lihtsam mõista.Kasutage otseseid küsimusi: “Kas sul oli lõunaks suppi?” “Kas sa sõ