Tõhus verbaalne suhtlus on vajalik peaaegu igas eluvaldkonnas. Teil on vaja head suhtlust, et teha kõike alates oma töö nõuetekohasest täitmisest kuni romantilise suhte sujuva toimimise tagamiseni. Paljud inimesed võitlevad selle oskusega, kuid see pole liiga keeruline, kui mäletate mõnda olulist detaili.
1
Tehke esmalt mõned vaimsed märkmed. Sa peaksid alati olema valmis selleks, millest räägid. Võib olla väga kasulik panna mõned ideed varakult kirja, et mitte unustada mõnda oma põhipunkti, või lihtsalt aidata teil mõista, mida soovite öelda.
2
Harjuta peegli ees. Kõik oskused nõuavad harjutamist ja head vestlusoskused ei erine. Kui sul on ees mõni suur kõne või mõni oluline vestlus tulemas, võib abi olla, kui seda eelnevalt endaga peegli ees harjutada. Nii on teil vähemalt mõte juba enne tõelise asja proovimist. Ja see aitab teil lahendada kõik võimalikud probleemid, mis võivad tekkida (teie vaidluses, sõnade otsa komistades jne).
3
Loe palju. Mida rohkem te mõnest teemast teate, seda paremini saate sellel teemal rääkida. Lugemine aitab teil oma teadmisi täiendada ja suurendab diktsiooni.
4
Loo silmside. See tehnika on nii oluline, kuid paljud inimesed unustavad selle inimestega rääkides. See näitab tähelepanelikkust ja huvi selle vastu, mida öeldakse. Suurenenud silmside on seotud usaldusväärsuse ja domineerimisega, mistõttu on oluline kellegagi rääkides säilitada kindel silmside.
5
Naerata. Midagi nii lihtsat nagu naeratus võib vestluse kulgu täielikult muuta. Naeratamine aitab meil luua ja säilitada inimestevahelisi suhteid, seega on see teistega suhtlemise oluline osa.
6
Harjutage avatud/lõdvestunud kehakeelt. Teie kehakeel peaks olema lõdvestunud. See tähendab, et te ei tohiks käsi risti panna ega keha kangestada. Käte lahti hoidmine kutsub pigem vastastikusele suhtlemisele kui saata sõnumit, et oled suletud ja vastuvõtmatu.
7
Vältige karme toone. Teie hääletoon võib olla vahetu otsustav tegur, kuidas keegi teie öeldut tõlgendab. Sa võid öelda fraasi positiivses toonis ja keegi tõlgendab seda positiivselt, samas kui sama asja ütlemine karmi tooniga tooks kaasa negatiivse tõlgenduse.
8
Ärge laske puutujatega maha. Verbaalne suhtlus erineb teistest suhtlusvormidest selle poolest, et on lihtsam teemast kõrvale kalduda, mistõttu võib olla raske meeles pidada, millest vestlus tegelikult kõnelema pidi. See on teie kuulaja jaoks segadusse ajav. Nii et jää teemasse.
9
Näita enesekindlust. Enne kui hakkate rääkima, peaksite olema kindel, et suudate saavutada selle vestluse jaoks seatud eesmärgi. Kui te pole endas kindel, on teie vestluspartner teie sõnumile vähem vastuvõtlik.
10
Olge sisutihe ja selge. Ärge lisage oma kõnesse ebaolulisi elemente. Minge asja juurde ja öelge, mida mõtlete, et kuulaja saaks sellele vastavalt vastata.
11
Ärge laske puutujatega maha. Verbaalne suhtlus erineb teistest suhtlusvormidest selle poolest, et on lihtsam teemast kõrvale kalduda, mistõttu võib olla raske meeles pidada, millest vestlus tegelikult kõnelema pidi. See on teie kuulaja jaoks segadusse ajav. Nii et jää teemasse.
12
Ole tähelepanelik. Kõne kavandamisel või eelseisvale vestlusele mõeldes võtke alati arvesse oma publikut/kuulajaid. Te ei taha öelda midagi, mida võidakse valesti võtta või mis teie publikut solvab.
13
Loo silmside. Silmside loomine ja hoidmine on inimestega rääkimisel ülioluline, olgu siis üks-ühele või rühmas. See näitab tähelepanelikkust ja huvi selle vastu, mida öeldakse. Suurenenud silmside on seotud usaldusväärsuse ja domineerimisega, mistõttu on oluline säilitada kindel silmside, kui räägite üksikisikutele või rühmale. Märkus. Kui pöördute rahvahulga poole, ei tohiks te ühte vaadata kauem kui 5 sekundit. See on rühmakeskkonna jaoks liiga isiklik/intiimne.
14
Naerata. Harjutage rääkimise ajal naeratamist. See on eriti oluline inimrühmade poole pöördumisel, sest see on lihtne viis luua alussuhted inimestega, kellega teil ei pruugi olla isiklikku suhtlust. Naeratamine aitab meil luua ja säilitada inimestevahelisi suhteid, seega on see teistega suhtlemise oluline osa.
15
Tempo ise. Ärge rääkige kiirustades, sest see paneb kuulaja arvama, et olete segaduses või ei tea, millest räägite. Rääkige aeglaselt ja enesekindlalt.
16
Vältige sarkasmi. Kuulaja seisukohalt nõuab sarkastiline märkus dekodeerimist ja tõlgendamist, enne kui nad saavad aru, mida on öeldud, mida on mõeldud ja kas need on samad.
17
Proovige lisada huumorit. Kõigile meeldib naerda, nii et huumor võib olla suurepärane viis vestluse kergendamiseks ja kuulaja sõnumile vastuvõtlikumaks muutmiseks. Märkus. Loomulikult peaksite vältima vulgaarset või sobimatut huumorit, et vältida kuulaja solvamist.
18
Harjutage avatud/lõdvestunud kehakeelt. Teie kehakeel peaks olema lõdvestunud. See tähendab, et te ei tohiks käsi ristata ega keha kangestada. Inimrühmade poole pöördumisel on oluline sõnumi rõhutamiseks kasutada käeliigutusi. Püüdke mitte olla üleliia animeeritud, kuid ärge hoidke ka käsi külje kõrval jäigalt.
19
Ole endas kindel. Teie publik ei hinda teie öeldut, kui käitute ebakindlalt või arglikult. Peate oma kuulajatele näitama, et usute oma sõnumisse, enne kui võite eeldada, et nad ka teid usuvad.