Pole tähtis, kas olete uustulnuk või lõpetamas abiturient, keskkool on kiire aeg. Teie keskkooliaastad on täidetud kodutööde, testide, koolivälise tegevuse ja seltskondliku tegevusega. Paljudel juhtudel võite tunda, et kõik, mida peate igal nädalal tegema, on ülekoormatud. Ära muretse. Sa saad sellest üle. Keskkoolis ellujäämise ja edukuse võtmeks on oma aja hea haldamine.
1
Mõelge mõnele pikaajalisele eesmärgile. Kui mõistate, millised on teie pikaajalised eesmärgid, saate otsustada, kuidas keskkoolis kuluvat aega nende eesmärkide saavutamiseks kõige paremini tähtsustada. Kirjutage üles nimekiri asjadest, millest võiksite huvitatud olla, seejärel lugege ja uurige, mida nende valdkondade karjäär hõlmab. Kitsendage oma loendit, kuni olete kindlaks teinud karjääri, mida soovite teha, ja muid asju, mida soovite teha, nagu reisimine või keeleõpe. Näiteks võite kasvades soovida saada arvutiprogrammeerijaks. üles. Sel eesmärgil võiksite omandada arvutiprogrammeerimise valikained. Soovitud võimaluste tundmine aitab teil oma aega veeta prioriteediks. Ärge muretsege, kui arvate, et teil pole “õiget” vastust. Saate oma eesmärke igal ajal muuta või kohandada.
2
Sõnastage lühiajalised eesmärgid, õppides oma pikaajalisi eesmärke saavutama. Uurige oma pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks vajalikke samme, vesteldes professionaalidega, kes on need eesmärgid saavutanud, ja otsides teavet Internetist. Seejärel tehke kindlaks, mida saate keskkoolis teha, et neid samme astuda. Seadke oma lühiajalised eesmärgid nii keskkooli kui ka kolledžit silmas pidades. Veenduge, et teie hinded ja õppekavavälised õppetunnid vastaksid bakalaureuse-, kutse- või muudele keskkoolijärgsetele programmidele, kuhu kavatsete kandideerida. Kui soovite saada inseneriks ja avastate, et saate inseneriteaduse valikaineid läbida juba nooremas eas, kui teil on teatud GPA, siis võib vahetu lühiajaline eesmärk olla selle GPA teenimine.
3
Kirjutage oma pikaajalised ja lühiajalised eesmärgid paberile. Seejärel kleepige paberileht kuhugi, kus näete seda iga päev. See aitab teil mõista, kuidas peate oma aega organiseerima, ja motiveerib teid seda tegema. Viidake perioodiliselt oma pikaajalistele eesmärkidele, et aidata teil keskenduda prioriteetsetele tegevustele. Teie lühiajalised eesmärgid peaksid olema tegevusele suunatud ja täpsed. Hea näide lühiajalisest eesmärgist on “teenida 90 või rohkem kraadi teise kursuse keemias”, samas kui halb näide on “saada kõik oma klassid”. Mõeldes ja kirjutades üles, mida on vaja, et saavutada oma eesmärke, on teil hea tunne, kuidas oma aega õigesti hallata.
4
Istu klassi ette. See aitab teil keskenduda tunnile ja vältida segajaid, kuna vähem motiveeritud õpilased kipuvad koonduma taha. Samuti saadab see teie õpetajale signaali, et olete tunniga seotud. Mitte igas keskkoolis ei ole paindlikke istekohti, sest õpilastel, kus nad tahavad, võivad mõnikord tekkida distsipliiniprobleemid. Kasutage aga võimalust istuda ees, kui teil see on. Kui teile on määratud istekoht tagumises reas, paluge oma õpetajalt lugupidavalt istet eesmisele lähemale. On tõenäoline, et nad majutavad teid!
5
Osalege klassi aruteludes. Teil ei pea olema õiget vastust. Kuid küsimust esitades või mõtteid jagades ei saa te mitte ainult tõsta oma positsiooni koos õpetajaga, vaid ka inspireerida teisi osalema ja rohkem õppima. Küsige abi, kui te millestki aru ei saa. Teie õpetaja aitab teil õppida, kuid nad ei saa aidata, kui nad ei tea, et teil on raskusi. Ja kui esitate küsimuse mõne keerulise teema kohta, on suur tõenäosus, et ka keegi teine on sellega hädas.
6
Tehke märkmeid selgelt ja loetavalt. Lihtsuse huvides lisage kindlasti kuupäev ja teema iga märkmete lehe ülaossa. Märkige üles peamised punktid, pöörates erilist tähelepanu teemadele, mida õpetaja rõhutab või kordab. Viimane asi, mida soovite teha, kui õpetaja teatab, et homme toimub viktoriin, on raske õppematerjale leida! Hoidke oma märkmed ja jaotusmaterjalid korras. Veenduge, et märkmed oleks hõlpsasti kaustas või köitjas korralikult paigutatud. Hoidke oma klassi märkmete jälgimiseks eraldi kaustad – iga aine jaoks üks. Vältige iga sõna üles kirjutamist. Kuulake ütlusi, mida õpetaja kordab või mille oluliseks osutab, ja seadke prioriteediks selle teabe salvestamine. Vajadusel kasutage ka lühendeid.
7
Leidke vaikne õpperuum. Valige mugav ja häirimatu asukoht, kus on piisavalt ruumi kõigi teie materjalide jaoks. Enda motiveerituse säilitamiseks võiksite selle kaunistada esemetega, mis teid inspireerivad. Kaaluge oma õpperuumis oma ülesannete ja muude projektide seinakalendri pidamist. Kriipsutage lõpetatud üksused maha. Võimalus oma edusamme visualiseerida võib olla tohutult motiveeriv.
8
Täitke järgmise päeva ülesanded kohe, kui koju jõuate. Alusta sellest, mida sa kõige vähem teha tahad. Selle esimese kardetud ülesande kõrvaldamine annab teile kindlustunde ja muudab ülejäänud ülesanded võrreldes paremini hallatavaks. Peaksite keskenduma neile ülesannetele enne pikemaajalisi ülesandeid. Vastasel juhul võite kulutada projektile nii palju aega, et kaotate ajataju. Te ei taha järgmisel päeval, kui on magamamineku aeg, kodutööde tegemisega rüseleda.
9
Jagage iganädalased projektid väikesteks ülesanneteks ja tehke üks iga päev. Kui saate esmaspäeval ülesande, mille tähtaeg on reede, alustage osa tööga kohe, mitte ei lükka seda edasi. See vähendab ärevust, mida võite projekti ulatuse pärast tunda, ning aitab teil tabada vigu, mida olete teinud. Ülesannete jaotamine väiksemateks tükkideks aitab teil ka kohaneda, kui teie nädal peaks katkema. Kui alustate ülesandega esmaspäeval, saate osa sellest tehtud teisipäeval, kuid kolmapäeval kaotate hädaolukorra tõttu aega, on teil veel neljapäev aega, et ülejäänud osa täita. Kui aga viivitate ja jätate kõik neljapäeva õhtuks, võib teid ees oodata terve öö.
10
Kasutage pikaajaliste ülesannete täitmiseks nädalavahetusi. Projektide puhul, mille tähtaeg on kaks või enam nädalat, pühendage neile paar tundi nädalavahetusel. Ärge muretsege – saate ikka sisse magada! Kuid kui võtate pärastlõuna ja kulutate oma projektiga tegelemiseks tund või kaks, saate selle varem valmis. Samuti väldite selle jätmist viimasele minutile. Mida pikema aja annab õpetaja teile ülesande täitmiseks, seda kõrgemat kvaliteeti nad ootavad. Nädalavahetuste kasutamine annab teile aega, mida vajate oma projekti täiustamiseks.
11
Õppige viktoriinide ja testide jaoks niipea, kui teie õpetaja neist teatab. Õhtul pärast testi või viktoriini väljakuulutamist klassis kulutage vähemalt pool tundi mälukaartide loomisele, harjutusprobleemide tuvastamisele või väljamõtlemisele, esseetestide näidisviipade loomisele või märkmete korraldamisele viisil, mis hõlbustab õppimist. Kulutage igal õhtul vähemalt pool tundi viktoriinide jaoks õppimisele ja vähemalt 45 minutit testide jaoks. Üks viis märkmete õppimise hõlbustamiseks on korraldada need teemade kaupa. Seejärel keskenduge igal õhtul ühele teemale. Paljud matemaatikaõpikud sisaldavad vastuseid mõnele raamatu tagaküljel olevale õpikuülesandele. Harjutage neid matemaatikaeksamiteks valmistumiseks.
12
Hankige päevaplaneerija ja kasutage seda iga nädala aja planeerimiseks. Pühendage iga päev teatud arv minuteid kodutöödele, õppimisele, majapidamistöödele ja õppekavavälistele tundidele. Kui kirjutate iga nädala alguses üles, kuidas te oma aega veedate, aitab teil kohaneda ootamatute oludega, ilma et see mõjutaks kõiki teie muid kohustusi. Iganädalaste tegevuste planeerimisel alustage kodutöödest, õppimisest ja majapidamistöödest. Planeerige kooliväliseid ja vaba aja tegevusi oma põhiülesannete raames. Kui lähenete katseajale, suurendage oma õppimisaega piisavalt, et testid hästi sooritada.
13
Piirake ekraaniaega. Piirake televiisori ees või nutitelefonis sirvimise aega kuni kahe tunnini päevas, et jätta ruumi kodutöödeks, õppimiseks ja koolivälisteks tegevusteks. Televisioon ja sotsiaalmeedia võivad olla väga meelelahutuslikud – ja väga häirivad, nii et hoidke seda miinimumini. Abiks võib olla teleri vaatamise või veebis surfamise aja planeerija määramine. Selle piiratud ajaploki visualiseerimine võib aidata teil keskenduda.
14
Lõpetage tööpäevadel nii palju koolitöid kui võimalik. Nii jääb nädalavahetusel rohkem aega sõpradega aega veetmiseks ja koolivälistes tegevustes osalemiseks. Samuti naudite ennast palju rohkem, kui teil ei ole ülesandeid pea kohal. Teie keskkooliaastad ei tohiks olla ainult teie koolitöö. Kui sa stressad koolitööde pärast, siis sa ei naudi ennast. Nii et lõpetage oma töö varakult ja minge siis lõbutsema!
15
Kooskõlastage oma ajakava oma sõprade ajakavadega. Kui isa just nii ei ütle, pole kindlat reeglit, et matemaatika kodutöö tuleb teha ajavahemikus 16.00–16.30. Küsige oma sõpradelt, millal neil on vaba aega, ja määrake oma vaba aeg nende omaga kokku. Jäta siiski piisavalt aega õppimiseks! Tõenäoliselt on teie sõbrad läbimas sarnast ajakava koostamist. Lukustage aega, et saaksite kõik koos aega veeta, et te sellest ilma ei jääks!
16
Vältige liiga paljude kooliväliste tegevustega liitumist. Liituge 1-3 koolivälise tegevusega, mis aitavad teil saavutada oma lühi- ja pikaajalisi eesmärke ning mis on teile kõige meeldivamad. Ärge liituge iga klubi või meeskonnaga, mis teid huvitab, vastasel juhul jääb teil vähe aega muude asjadega tegelemiseks. Võimalike kooliväliste tegevuste vahel valides pidage silmas oma eesmärke. Gümnaasium võib mõnikord olla väga stressirohke, kuid oma eesmärkide silmas pidamine võib aidata teil motivatsiooni hoida. See võib aidata teil ka näha, millele peaksite oma aega kulutama – ja mille tegemise lõpetama.
17
Planeerige aeg lõõgastumiseks. Lisage oma plaanijasse ajaplokk, et televiisori ees köögivilju süüa, kaua vannis käia või muid rahustavaid tegevusi teha. Kuigi koolivälised tunnid võivad olla nauditavad, hõlmavad need tavaliselt ka rasket tööd. Igaüks vajab puhkeaega, et lõõgastuda ja end laadida. Selle aja tähelepanuta jätmine võib põhjustada igavust, frustratsiooni ja ärevust – kõik see võib raskendada tööle keskendumist. Proovige lõõgastumiseks joonistada, värvida või päevikut pidada. Meditatsioon on veel üks ajaproovitud tehnika, mis aitab teil stressist vabaneda.