Kuidas mõõta kaugushüpet

Kaugushüpe on kergejõustikuvõistlus, millega mõõdetakse sportlase horisontaalhüppe kaugust. Standardseade sisaldab raja, raja otsa lähedal asuvat stardilauda ja liivaga täidetud kaevu. Hüppajate hindeid mõõdetakse meetrites ja seda infot on ülilihtne üles märkida!

1
Seisa või istu otse stardilauaga samal joonel. Kaugushüpe on kiirelt kulgev sündmus, mis nõuab mõõtjatelt valvsat pilku. Asjade võimalikult lihtsaks tegemiseks asetage end lauale võimalikult lähedale. Ärge minge siiski liiga lähedale, kuna see võib mõjutada sportlase keskendumist. Kuna tavaliselt võistleb korraga palju sportlasi, on kõige parem hankida tool ja seada see õhkutõusmisjoonest mõne jala kaugusele. See aitab teil džempritele keskenduda.

2
Jälgige sportlase jala asetust. Võistleja tulemus diskvalifitseeritakse, kui ta asetab jala mõne osa laua servast kaugemale. Kui võistleja puudutab maad mõne kehaosaga, mis jääb stardijoonest kaugemale, loetakse see katseks. Kui sportlasel kulub rohkem kui minut hüpet katsetada või pärast hüpet liivakastist tagasi kõndida, loetakse see veaks ja katset ei arvestata.

3
Alustage mõõtmist stardiplaadi servast. Võistleja eesmärk on alustada starti võimalikult laua esiosa lähedalt, ilma et jalg oleks seda ületanud. Kõiki hüppeid mõõdetakse alustades stardilaua esiservast. Isegi väikseim hüppaja kinga osa, mis läheb üle joone, loetakse rikkumiseks, seega hoidke oma silmad stardilaua servaga võimalikult ühel joonel.

4
Mõõtmise hõlbustamiseks asetage liivaaugu ümber markerid. Lisaks sellele, et mitu kohtunikku on maandumisala kõrval rivis, asetage tõhusama mõõtmissüsteemi jaoks kaevu kõrvale vahemaamärgid. Asetage need markerid iga meetri järel, kuni jõuate maandumisala lõppu. Neid markereid ei lubata kunagi liivaauku endasse, kuna see võib sportlasele haiget teha.

5
Kontrollige, milline kehaosa esimesena vastu liiva tabab. Sportlased püüavad maanduda, jalad koos ja ülejäänud keha ees. Tavaliselt tabavad jalad esimesena liiva ja seal, kus nad löövad, märgitakse hüpe. Kui aga mõni muu kehaosa, näiteks käsi või küünarnukk, lööb liiva vastu enne jalgu, tuleb mõõte arvutada selle kehaosa löögi kohast. Mõnikord löövad sportlaste põhjad vastu liiva vahetult enne jalgu. Kui see juhtub, märkige siia maandumispunkt, mitte koht, kus jalad tabavad.

6
Märgistage maandumiskoht teravikuga. Võtke mõõdulint ja asetage nullots otse teraviku kohale. Seejärel kõndige sirgjooneliselt stardilaua poole ja asetage mõõdulindi teine ​​ots otse laua servale. Mõõdulindil näidatud number on sportlase tulemus. Kuna tulemusi mõõdetakse meetrites, peab teil olema mõõdulint, millel on see ühik.

7
Lähtestage liivaga täidetud maandumisala järgmise hüppaja jaoks. Liivaaugu tasandamiseks riisuge see kindlasti läbi ja andke järgmisele võistlejale sama pind nagu eelmistel hüppajatel. Seda tehes on ka kohtunikel lihtsam näha, kuhu järgmine sportlane maandub. See on kohustuslik pärast iga individuaalset hüpet.