Kas otsite meeleparandust kõigi oma pattude eest? Kas sa tahad, et meie Issand andestaks sulle kõik su üleastumised? Kuigi mitte kõigil religioonidel pole ametlikku pattude tunnistamise protsessi nagu roomakatoliku kirik, on lepitus paljude vaimsete praktikate peamine osa. Ükskõik, kas soovite lihtsalt midagi oma rinnalt ära saada või soovite näha preestrit, on pattude tunnistamine paljude usundite suur osa.
1
Enne ülestunnistamist hinnake oma pattud ausalt ja avalikult. Kirikus tuntud kui “südametunnistuse läbivaatus”, on teie vaimse ja moraalse elu üle järelemõtlemine hädavajalik enne pihtisse sattumist. Kirjutage kas mõttes või paberile üles pattud, mida olete pärast viimast ülestunnistust teinud. Pöörake erilist tähelepanu neile, mis tunnevad end endiselt värskena või mille eest soovite tõesti tunnistada. Selle läbivaatuse alustamiseks esitage kaks küsimust: “Mil viisil ma patustasin?” “Millal ei suutnud ma teha head või õiget asja, kui oleksin pidanud?”
2
Mõelge pattudele, mida olete pärast viimast ülestunnistust teinud. Peaksite keskenduma pattudele, mis teie meelt kõige enam painavad. See tähendab, et miski pole ülestunnistuse jaoks liiga väike. Kui see painab teie hinge, siis nüüd on aeg see turvalises keskkonnas välja lasta. Mõelge järgmistele asjadele: solvamine, kaklused või ebaviisakus lähedaste vastu; petmine, isegi väikestes kogustes; valetamine, varastamine või kellelegi haiget tegemine isikliku kasu saamiseks.
3
Mõelge headele tegudele, mida te eirasite, ja peentest pattudest, mida olete teinud. Isegi kui te ei teinud midagi ilmselgelt valesti, saame me kõik parandada korda, kui unustasime midagi õigesti teha. Mõelge sellele, kuidas olete teinud nurgad või ignoreerinud teiste raskusi. Pidage meeles, et kuigi ülestunnistus tähendab oma pattudest vabastamist, on see ka paremaks inimeseks saamine, kes tulevikus vähem patustab. Mõelge aegadele, mil te ei teinud midagi negatiivset ega positiivset, ja leidke viise, kuidas muuta need hetked tulevikus positiivseks. Kas olete palvetanud iga päev? Kas tunnete end Jumalaga seotuna? Kas teete oma lähedaste heaks miinimumi või lähete kaugemale? Kas valite lihtsama tee või surute end paremaks inimeseks ja Jumala teenijaks?
4
Mõelge pattudele, mida olete enda vastu teinud. See on ilmselt kõige vähem meelde jäänud patutüüp, kuigi igaüks kogeb seda oma elus läbi. Mõelge aegadele, mil teid täitsid enesehaletsus, päevadele, mil petsite endalt elueesmärki või õnne, ja aegadele, mil te oma heaolu kuritarvitasite või hooletusse jätsite. Peate kohtlema kõiki inimesi armastuse ja austusega, kuid see peab algama iseendast.
5
Veenduge, et tunnete oma pattude pärast tõelist kahetsust. Tea seda: ülestunnistus ei ole mingi mehaaniline vahetus, vaid kabiini sisenemine peseb koheselt sinu süüd maha. Kui te ei tunne end tehtu pärast halvasti, ei tähenda ülestunnistus absoluutselt midagi. Pidage meeles, et see on teie ja teie Jumala vahel – mitte ainult teie ja preestri vahel.
6
Tutvuge katoliku kiriku juhenditega isiklikuks läbivaatamiseks, mis aitab mõtiskleda. Mõnikord on parim viis oma puuduste nägemiseks pöörduda välise allika poole. Katoliku piiskopkond avaldas erinevatele inimrühmadele mõeldud “näidisuuringuid”. Need sisaldavad kasulikke küsimusi, teavet teatud pattude ja praeguste probleemide kohta ning vaatenurka probleemidele, millega praegu silmitsi seisate. Alustuseks vaadake nende juhendeid: AbielupaaridÜksikinimesedNoored Täiskasvanud Lapsed
7
Tea, mis vahe on “andmatul patul” ja “surelikul patul”. Ülestunnistusel tuleb tunnistada üles kõik surmapatud, et ülestunnistus kehtiks ja et Jumal su patud andeks annaks. Kergeid patte ei pea tunnistama, kuid see on tungivalt soovitatav. Karistuspatud antakse automaatselt andeks pärast missal osalemist. Surmapatt on väga tõsine patt, mis lõpetab teie suhte Jumalaga ja keelab teil osaleda missal määramata ajaks, kuni te üles tunnistate ja meelt parandate. Kui sa sured kahetsemata jäetud surmapatuga, lähed põrgusse. Selleks, et patt oleks surelik, peavad olema täidetud kõik kolm tingimust (Kui üks neist puudub, ei saa teha surmapattu): Patt hõlmab tõsist ainet. See tähendab, et patt on väga kuri ja raske ning rikub 10 käsku. Rasked pattude näited (Patud, mis võivad olla surmavad, kui on täidetud ka kaks alltoodud tingimust) on mõrv, abort, vägistamine, pettus, ebaseaduslike uimastite kuritarvitamine või müük, süütamine, kiusamine, abielurikkumine (oma abikaasa, kihlatu või poiss-sõbra petmine/ tüdruksõber) või võitleb kellegagi kavatsusega teda tõsiselt vigastada või tappa.Patune peab täielikult mõistma, et patt, mida ta kavatseb teha, on surmapatt.Patune otsustab seda teha igal juhul oma vabal tahtel.Patune patt on väike patt, mis võib kahjustada teie suhteid Jumalaga, kuid ei ole piisavalt tõsine, et lõpetada teie suhe temaga või saata teid põrgusse. Kuid kergepatud ei anna teile “vabapääsu” seda teha, see võib viia teid surmapatu sooritamiseni. Jumal võib sind määrata puhastustule, kus sind ajutiselt karistatakse kannatustega, kuid erinevalt põrgust on puhastustule ajutine ja pärast karistuse täitmist saad sa pärast seda taevasse siseneda. Õnneks on enamik patte tühised patud (väga vähesed süüteod kvalifitseeruvad surmapatuks). Pahatahtlik patt ilmneb siis, kui: Patt on väike (ei hõlma raskeid asju). Väiksemate pattude näideteks on 10 dollari varastamine oma vanematelt küsimata, koksi pudeli vargus, teise juhi äraviskamine, koolieksamil petmine, baarikaklusse sattumine ja oma jurisdiktsiooni tsiviilseaduste rikkumine. Isegi kui patune teadis, et see on patt ja otsustab seda teha oma vabal tahtel, ei saa väikesed patud “liituda” surmapattudeks, kuid võivad teid ahvatleda seda tegema. Patt hõlmas küll tõsist asja, kuid patune kas ei teadnud, et nende tegevus oli tõsine või oli neid sunnitud seda tegema keegi teine.
8
Usaldage oma patt võimaluse korral preestrile või mõnele usaldusväärsele sõbrale, sugulasele või autoriteetsele isikule. Kui vähegi võimalik, minge preestri juurde pihtima – neil on teadmised ja oskused teid kõige rohkem aidata. Kuigi igaühel on oma eriline side Jumalaga, soovitab enamik kristlikke juhte teisele patte tunnistada. See võtab raskuse rinnalt maha, pakub kedagi, kes juhendab ja nõustab, ning võimaldab sõbra abiga asju paremaks muuta. Kui preestrit pole läheduses, teeb seda usaldusväärne usaldusisik. Kui olete kellegi vastu pattu teinud, peaksite kõigepealt minema ja talle üles tunnistama. Tee nendega asjad korda ja ülejäänu järgneb. Teisele inimesele tunnistamine pole vajalik – see on ainult soovitatav. Sa võid oma patud ka üksi jumalale tunnistada. Pihtimise põhjendused on kirjas Johannese 5:16: “Tunnistage üksteisele oma patud… et saaksite terveks.”
9
Minge oma kohalikku kirikusse ja otsige üles pihitunnid. Tavaliselt leiate need kiriku bülletäänist, pihi ukselt või preestrilt või koguduse töötajalt küsides.
10
Alustage ristimärgi ja preestri lühikese palvega. Te mõlemad alustate sõnadega “Isa, Poja jne nimel…”, enne kui preester ütleb paar põgusat sõna. Ta võib lugeda lühikese lõigu või öelda midagi sarnast: “Olgu Issand teie südames ja aidaku teil tõelise kurbusega patte tunnistada.” Kui ta on rääkimise lõpetanud, võite alustada ülestunnistust.
11
Alustage oma ülestunnistust andestuse palumisega. Alustage sõnadega: “Anna mulle andeks, isa, sest ma olen pattu teinud. Minu viimasest ülestunnistusest on möödunud _________ päev/kuud.” Seda peetakse teie tegeliku ülestunnistuse alguseks. Ärge muretsege, kui sõnad pole täpselt õiged – andestuse palumine ja viimase ülestunnistuse alustamine on otsustava tähtsusega osad. Mõned inimesed eelistavad vähem hukkamõistvat kõlavat: „Õnnista mind, Isa, sest ma olen pattu teinud.”
12
Rääkige preestrile aeglaselt, ilma hirmu ja häbita oma patud. Ärge arvake, et peate end tagasi hoidma, piinlikkust tundma või valetama. Midagi, mida te ülestunnistuses ütlete, ei saa korrata väljaspool pihtimust – isegi kui ähvardaksite mõrvata kedagi (sealhulgas preestri enda). Ülestunnistuse mõte on vabastada oma hing teise abiga. See püha usaldusside, mida tuntakse usutunnistuse pitserina, on selleks, et teid kaitsta ja aidata teil end vabalt avada.
13
Tehke sihikindel sisemine pingutus, et oma pattudest mööda minna ja neid hilisemas elus vältida. Tehke kindlaks, millised need patud ei peaks olema see, mida te olete või mida teete, ja lükake need tagasi. Otsusta oma südames või sisemuses, et oled kahetsenud ega pöördu nende juurde tagasi. See on sügavalt isiklik hetk, mille läbimiseks on vaja jõudu ja julgust. See on aga põhjus, miks te tulete ülestunnistusele pärast oma südametunnistuse uurimist.
14
Kuulake preestri vastust ja arutage, kuidas edasi liikuda. Ta vabastab su kõigist su pattudest ja ütleb sulle, kui väga Issand sind armastab. Vajadusel esitage küsimusi, lisage vajadusel väikseid üksikasju ja võtke ühendust preestriga. See on vestlus, mitte mõni autopesu, ja te peaksite julgelt protsessis osalema ja oma preestriga probleeme lahendama. Ülestunnistuse lõpus annab preester teile meeleparanduse. See on ülesanne või ülesanded, mille peate andeks saamiseks täitma.
15
Viige oma patukahetsus läbi niipea kui võimalik. Ärge lükake seda edasi. Ükskõik, mida preester on teile määranud, tehke seda õigel ajal, kui vaimsuse mälestused ja tunded on endiselt kuumad. Patukahetsus on viis tuua teid oma pattudele lähemale, aidates teil neist õppida. See ei ole karistus. Kui hakkate seda pidama enesetäiendamise võimaluseks, on võime oma patukahetsus lõpule viia palju lihtsam.