Kuivatava kutsika päästmiseks parimate võimaluste saamiseks võtke ühendust veterinaararstiga, kui ilmnevad esimesed hädanähud, nagu liigne nutt või imetamisraskused. Poegade imetamise tagamine, nende kehatemperatuuri hoidmine ja erakorralise abi pakkumine on teie kõige tõhusamad võimalused. Kuigi need sammud võivad aidata edendada tervet pesakonda, tehke kõik endast oleneva, et mõista, et mitte iga poeg ei jõua sünnitusprotsessi läbi. Püüdke tunnistada, et andsite endast parima, kui kahetsusväärne kutsikas kaob.
1
Jälgige pesakonda hoolikalt. Otsige kõrvalekaldeid, näiteks imemisinstinktideta poegi, liigset nutmist ja füüsilisi deformatsioone, nagu lamendunud rindkere või puuduvad kehaosad. Pöörduge võimalikult kiiresti kiirabi poole, kui kahtlustate, et midagi on valesti. Olge valmis oma tähelepanekutest loomaarstile teatama. Võtke iga kutsika esialgne kaal pärast sündi. Seejärel jätkake nende kaalumist paar korda päevas. 24 tunni jooksul võib poegade kaal langeda vähem kui 10%, kuid pärast esimest päeva peaks see pidevalt kasvama. Mõõtke poegade ja ema temperatuuri vähemalt paar korda päevas. Kutsikate normaalne rektaalne temperatuur on esimesel elunädalal 95–99 kraadi Fahrenheiti (35–37,2 kraadi Celsiuse järgi) ning teisel ja kolmandal elunädalal 97–100 kraadi Fahrenheiti (36,1–37,8 kraadi Celsiuse järgi). Täiskasvanud koertel ja kutsikatel, kes on vanemad kui neli nädalat, on temperatuur vahemikus 100–102 kraadi Fahrenheiti (37,8–38,9 kraadi Celsiuse järgi). Olge valmis loomaarstile kirjeldama ema toitumist. Rasedad ja imetavad koerad vajavad spetsiaalset dieeti, mis peaks sisaldama kvaliteetset toitu, mis sisaldab 29% valku, 17% rasva ja vähem kui 5% kiudaineid. Jälgige hoolikalt imetamist ja veenduge, et imetamine algaks maksimaalselt 12 tunni jooksul pärast sündi. Seda seetõttu, et emakoer toodab sel ajal ternespiima toitaineterikast rinnapiima, mis võib soodustada tema kutsikate head tervist. Pange tähele, kui ema eirab poegade imetamist või hooldamist või ei ole sellest huvitatud. Olge valmis kirjeldama mis tahes suhtlust, mida teie tiine koer oli teiste loomadega sünnituseelsetel nädalatel. See aitab loomaarstil diagnoosida nakkushaigusi, mis võivad kutsikaid mõjutada, näiteks bakteriaalsed või viirusnakkused. Ema võib ka oma koertele sooleparasiite edasi anda.
2
Helistage loomaarstile, kui mõni poeg pesakonnast eraldub või liigselt nutab. Vastsündinud pojad ei tohiks teha muud kui põetada ja magada ning nutma väga vähe, kui üldse. Nad peaksid teiste kutsikatega koos pugema, ilma grupist eemale roomamata. Kui kutsikad kalduvad mõnest neist normaalsetest käitumisviisidest kõrvale, helistage kohe loomaarstile.
3
Valmistage abikast transpordiks ette. Tõenäoliselt laseb loomaarst teil ema ja kogu pesakonna läbivaatuseks tuua. Kasutage poegade kasti ema ja poegade transportimiseks. Hea mõte on luua poegade kast, selle asemel, et määrata oma koerale pesakonna kohaletoimetamiseks mõeldud poegimisala. Nii on teil lihtsam transportida ema ja allapanu, kui on vaja erakorralist abi. Võite kasutada madalat pappkasti, millel on riiul või eraldi ala, kuhu kutsikad saavad minna, kui ema on magab (et ta une ajal nende peale ei rulluks). Vooderdage kast mitme ajalehelehe või kutsikapatjadega, enne kui ta kutsikate kohale toodab, ja lülitage pärast sünnitust õhemale voodrile, näiteks vanale voodilinale.
4
Laske emal alatoitluse ja infektsioonide suhtes testida. Loomaarst kontrollib ema verd madala raua- ja valgusisalduse suhtes ning küsib teilt tema toitumist. Samuti kontrollivad nad sünnidefekte ja viirus- ja bakteriaalseid infektsioone, nagu E. coli ja parvoviirus. Need sammud aitavad loomaarstil otsustada, kas antibiootikume tuleks manustada.
5
Eraldage tuhmuv poeg pesakonnast. Kui mõnel poegadel on pleekimise märke või nad nutavad liigselt, peaksite nad pesakonnast eraldama ja kutsuma abi loomaarstile. Olenevalt sümptomitest, millest teatate, juhendab loomaarst teid viima hääbuv kutsikas erakorralise abi saamiseks või soovitab teil proovida alternatiivseid söötmisviise.
6
Asetage tuhmuv poeg eraldi kasti. Pärast pleekivate poegade pesakonnast eemaldamist asetage nad eraldi poegade kasti. Vooderdage kasti põrand vannimati või ajalehega. Kasutage ajalehte, kui poeg eritab eritist või kui määrdumine on muret tekitav. Saate kiiresti määrdunud paberi puhta asendaja vastu vahetada.
7
Hoidke hääbuv kutsikas soojas. Kasutage eraldi anuma soojendamiseks soojenduspatja. Kontrollige padjakest ja karpi sageli oma käeseljaga, et veenduda, et need pole puudutamisel kuumad. Hoidke vastsündinud poegade temperatuur vahemikus 95–99 kraadi Fahrenheiti (34,4–37,2 kraadi Celsiuse järgi). Asetage soojenduspadi kasti põrandakatte alla või kui kasutate puitkasti, võite asetada soojuse kasti alla, et lasta puit juhib soojust. Kuid veenduge, et soojenduspadi ei kataks kogu ala. Kui kutsikad liiga soojaks lähevad, peaksid nad saama küttepadjalt maha roomata.
8
Kontrollige poegade dehüdratsiooni. Tõmmake nahka õrnalt tagasi poegade õlgade vahel. See peaks kiiresti oma kohale tagasi klõpsama. Kui see ei jookse kohe tagasi, on kutsikas tõenäoliselt dehüdreeritud. Loomaarsti nõuandel võite proovida kasutada puhast silmatilku, et hõõruda kutsikate igemetele veidi maisisiirupit ja seejärel anda talle vett tilgutiga. . Võite kasutada ka kutsika piimaasendajat.
9
Soojendage poegi järk-järgult, kui nad on imetamiseks liiga jahedad. Jahutatud pojad ei suuda toitu imeda ega seedida, kuid nende liiga kiire soojendamine võib olla ohtlik. Parim viis jahutatud poega ettevaatlikult ja järk-järgult soojendada on hoida teda vastu suurt nahalaiku. Nii kandub teie keha poegadele üle ilma seda ülekuumenemata. Kui poegadel on liiga külm, ei suuda nad toitu imeda ega seedida, mis põhjustab pleekimist. Alla nädala vanused kutsikad, kes on liiga soojad, ei suuda veel hingeldada, et kehatemperatuuri alandada.
10
Andke kutsikale suhkru- või meelahust. Kui mõni poeg on dehüdreeritud või kui te pole jälginud nende imetamist, helistage loomaarstile ja küsige, kas peaksite andma mett, maisisiirupit või suhkru-vee lahust. Kui loomaarst lubab, pange kätte kirurgilised kindad ja tilgutage iga paari tunni järel tilk siirupit kutsika igemetele. Vältige alternatiivset toitmist ilma loomaarsti loata.
11
Sööda poega ternespiima. Esimesel ühe kuni kahe sünnituspäeva jooksul toodab ema spetsiaalset piima, mida nimetatakse ternespiimaks. Toitudes selle vedelikuga 12 tunni jooksul pärast sündi, neelasid pojad vajalikke antikehi ema vereringest. Ilma kiire imetamiseta on pojad lisaks dehüdratsioonile ja alatoitumusele vastuvõtlikud ka infektsioonidele. Kui teil pole käepärast täiendavat ternespiima, võite proovida seda ema nisast tilgutisse tilgutada ja toita käsitsi kutsikat, kellel on t imetud. Teie loomaarst võib seda protsessi ka proovida, tal võib olla ternespiimavaru või varustada hääbuvaid poegi terve koera vereplasmaga.
12
Süstige nahaalust vedelikku. Loomaarsti soovitusel kasutage Ringeri laktaadilahuse subkutaanseks või naha alla süstimiseks steriilset süstalt. Veenduge, et lahus oleks soe ja ärge kunagi süstige külma lahust. Vältige süstla otsa puudutamist ega selle muul viisil saastamist. Laske loomaarstil soovitada kutsikale sobiv kogus.