Keskkonnaõigus on keeruline õigusvaldkond, mis ulatub palju sügavamale kui keskkonnakaitse. Need, kes praktiseerivad keskkonnaõigust, peavad valdama rohkem kui asjakohased õigusdoktriinid, föderaal- ja osariigi põhikirjad, määrused ja haldusõiguse põhimõtted. Samuti peavad nad suutma analüüsida avalikku poliitikat, mõistma majandust, teadust ja keskkonnakaitse aluseid. Samuti peavad nad sõeluma läbi keskkonnaõiguse ja -poliitika bürokraatlikud ja poliitilised aspektid, püüdes samal ajal oma klientide nimel kohtuvaidlusi esitada. Edukas keskkonnajurist suudab lahendada keskkonnaprobleeme ja näha keskkonnaõiguse aluseks olevaid laiemaid sotsiaalseid, majanduslikke ja poliitilisi tagajärgi.
Keskkonnaõigus võib hõlmata mitmeid valdkondi, millest enamik kuulub keskkonnaseisundi halvenemise kõikehõlmavasse kategooriasse. Õhusaaste, veesaaste ja ohtlike jäätmete regulatsioon on vaid mõned teemad, mida saab keskkonnaõiguse kaudu lahendada. Lisaks on ökosüsteemide ja loodusvarade kaitse ka keskkonnaõigusega tegelejate jaoks sagedane probleem. Sellest tulenevalt on õhu, vee ja maa puhastamine ja säilitamine keskkonnaõiguse olulised eesmärgid – kuigi mõnikord mängib rolli ka majandus.
Kõige sagedamini reguleeritakse küsimusi mitmete õigusaktidega, millest kõige kaugemale ulatuv on riikliku keskkonnapoliitika seadus ehk NEPA. NEPA eesmärk on sundida valitsusasutusi analüüsima, kuidas nende otsused keskkonda mõjutavad. Samuti on palju föderaalseadusi, mis reguleerivad ja sunnivad järgima mitmesuguseid teemasid. Näiteks Ameerika Ühendriikide seadustikus on täielikud peatükid, mis käsitlevad selliseid teemasid nagu insektitsiidid ja keskkonna pestitsiidide tõrje, kaitse, ohustatud liigid, puhta vee seadus, aatomienergia, mürasaaste ja puhta õhu seadus. Ülemkohtus, madalama astme kohtutes ja osariikide kohtutes on lugematu arv kohtuasju, mis annavad ka tulevastele kohtuasjadele ülimuslikkuse.
Keskkonnaõiguse karjäärist huvitatud inimene võib valida mitut teed. Ta saab töötada Keskkonnakaitseagentuuris (EPA) ja teha tihedat koostööd riiklike ja kohalike asutustega ning käsitleda küsimusi, mis kuuluvad mõne lugematu föderaalseaduse või seaduse alla. Ta võib töötada ka riiklikus või kohalikus asutuses, andes nõu keskkonnaga seotud küsimustes. Samuti on võimalusi töötada suurettevõtetes, näiteks nafta- ja gaasiettevõtetes, pakkudes õigusnõu ja veendudes, et ettevõte mõistab keskkonna saastamise ja keskkonnaseaduste eiramise õiguslikke tagajärgi. Teise võimalusena võib ta töötada keskkonnakaitserühmas, nagu looduskaitse, Sierra klubi või Greenpeace.