Kommertslennufirma piloodiks saamiseks on kaks teed: sõjaline marsruut ja tsiviilmarsruut. Igal neist on selged eelised ja puudused, mida tuleks kommertslennunduses karjääri tegemisel arvesse võtta. Võimalikud piloodid peaksid olema teadlikud ka sellest, et kommertslennufirmade piloodid vajavad palju koolitust, mis hõlmab sageli väga suuri rahainvesteeringuid, ja et kommertslennunduses on töökohad üsna mitmekesised. Mõned piloodid teenivad rahvusvahelistel lennufirmadel kõrgeimat palka, samas kui teistel on raskusi kohalikel pendelliinidel.
Kommertslennufirma piloodiks saamine sõjalisel marsruudil hõlmab õhujõududega liitumist, seal piloodiks kvalifitseerumist ja kindla arvu aastate pikkust piloodina töötamist. Lisaks pilooditööle kutsutakse sõjaväepiloote ka sõjaväekohustusi täitma ning sõjalist kogemust ei tohiks vaadelda kui pelgalt hüpet kommertslennufirma piloodiks saamise teel. Pärast ajateenistuse lõppu saab piloodil kandideerida tööle kommertslennufirmadesse, tuginedes lennukogemusele ja väljateenitud sertifikaatidele, et saada jalg ukse vahele.
Inimesi, kes valivad kommertslennufirma piloodiks tsiviilmarsruudi, julgustatakse kaaluma kraadi saamiseks kolledžisse minekut, mis ei pea tingimata olema seotud lennundusega. Põhikraadi omandades võib tulevane piloot osaleda lennukoolis või registreeruda piloote koolitavasse kutsekooli. Lõppkokkuvõttes on eesmärk teenida kommertspiloodi tunnistus, mis nõuab 250 lennutundi ja maapealset kooliõpet. Treeningu lõpus saavad piloodid tunnistuse saamiseks sooritada kontrollsõidu ehk omamoodi taevasõidueksami.
Kommertslennufirma piloot vajab lisaks kommertspiloodi tunnistusele ka arstitõendit, instrumentaallennupädevust ja mitme mootori pädevust. Isegi nende kvalifikatsioonide korral ei kavatse enamik lennufirmasid teid palgata. Kommertslennufirmade piloodid vajavad palju, ideaaljuhul tuhandeid, lennutunde, enne kui lennufirma neid arvesse võtab, mis tähendab, et piisava kogemuse saamiseks peate võib-olla töötama piirkondlike ja pendellennufirmade heaks. Teel saate töötada oma lennutranspordipiloodi tunnistuse nimel, mis nõuab 1,500 lennutundi 250 kapteniga. See lennutunnistus lubab teil olla kommertslennuki juht, istudes ihaldatud kapteniistmel ja tehes teateid, mis algavad sõnadega “daamid ja härrad, see on teie kapten räägib…”
Kui lennufirma on palganud kellegi, olenemata sellest, kas ta valib tsiviil- või sõjaväeliini, on vaja täiendavat koolitust. Lennufirmad koolitavad piloote nende protseduuride osas ja pakuvad ka koolitust, mida mõnikord nõuavad valitsused lennundusasutused. Pilootidelt, kes soovivad lennata rahvusvaheliselt, võidakse nõuda täiendavate sertifikaatide taotlemist, samuti eeldatakse, et kommertslennufirmade piloodid peavad läbima rutiinsed füüsilised ja uimastitestid, et tagada nende sobivus tööks.