Finantsassistent on tavaliselt keegi, kes töötab pangas või suurema organisatsiooni raamatupidamisosakonnas ning pakub oma töökaaslastele haldusabi ja finantsabi. Finantsassistendil on tavaliselt rohkem teadmisi rahandusest ja raamatupidamispõhimõtetest kui enamikul administraatoriassistentidel ning ta võib lisaks haldusülesannetele vastutada ka aruannete koostamise või andmete kontrollimise eest. Vastasel juhul vastutab see isik muude tüüpiliste kontoriülesannete hulgas ka selliste ülesannete eest nagu telefonidele vastamine, klientide tervitamine ning koosolekute või kohtumiste planeerimine.
Paljud ettevõtted palkavad oma palga- või raamatupidamisosakonda tööle finantsassistendi. Suuremad finantseerimisega tegelevad organisatsioonid, nagu suuremad pangad või raamatupidamisfirmad, palkavad sageli ka finantsassistente. Need inimesed valdavad enamikul juhtudel teadmisi rahandusest, raamatupidamisest ja raamatupidamise põhipraktikatest, kuid soovivad ja suudavad täita ka kontorihaldusülesandeid. Nii saab hea finantsassistent pakkuda suurt kasu organisatsioonile, mille heaks ta töötab, ja võib õppida piisavalt, et saada kõrgemale ametikohale, näiteks pangas laenuhalduriks.
Finantsassistendi konkreetsed tööülesanded võivad erineda olenevalt organisatsiooni tüübist, kus ta töötab. Tavaliselt on töö finantsaspektid suhteliselt elementaarsed. See isik võib vastutada teatud päeva- või nädalaaruannete koostamise, andmete arvutisse sisestamise või põhilise raamatupidamise eest. Ta võib olla ka teatud tüüpi korrektor, kes kontrollib teiste töös vigu enne, kui see osakonnast lahkub. Kui see on palgaarvestusosakond, võib assistent vastutada konkreetse teabe sisestamise eest töötajate töötundide ja hüvitiste kohta. Enamik organisatsioone on valmis seda tüüpi abilisi nende ülesannete täitmiseks mõistlikkuse piires koolitama, kuid eeldavad, et tal on finantskogemus.
Teine pool finantsassistendi tööst on haldusbüroo tugi. See hõlmab selliseid ülesandeid nagu telefonidele vastamine ja klientide, klientide või teiste töötajate tervitamine, kui nad kontorisse tulevad. See võib hõlmata ka koosolekute planeerimist teistele, failisüsteemi haldamist ja postiga tegelemist selle saatmisel ja vastuvõtmisel. Need on vaid mõned kõige levinumad haldusülesanded; olenevalt kontori suurusest võivad need olla kirjeldatust suuremad või väiksemad.