Koolitervishoiuõde on meditsiinitöötaja, kes töötab koolikeskkonnas, pakkudes abivajajatele tervishoiuteenust. Lapsed veedavad suurema osa oma päevast koolis, seetõttu on oluline, et arstiabi oleks alati kättesaadav. Õde võib töötada era- või riigikoolis, sealhulgas põhikoolis, keskkoolis või keskkoolis. Ta võib töötada ka eelkoolides või isegi kolledžites, pakkudes noortele täiskasvanutele hooldust. Koolitervishoiuõeks saamiseks peab isik lõpetama keskkooli, läbima õendusprogrammi ja hankima loa oma piirkonnas õendusabi praktiseerimiseks.
Koolitervishoiuõe tööülesanded võivad olla ulatuslikud. Kui õpilasel hakkab koolis halb, saadetakse ta tavaliselt kooliõe juurde. Õde alustab tavaliselt õpilasele küsimuste esitamisega, et saada aimu lapse heaolust. Pärast vestlust võib õde saada lapse elutähtsaid näitajaid, mõõtes tema temperatuuri ja vererõhku. Õde võib vastavalt järeldustele helistada lapse vanemale, et viia laps koju või arsti juurde vajaliku ravi saamiseks.
Koolitervishoiuõe ülesandeks on ka vigastuste hindamine. Pärast vigastust viiakse õpilane tavaliselt kooliõe juurde, kus ta saab hinnata vigastuse raskusastet ja otsustada, millist ravi on vaja. Kooliealised lapsed peavad taluma väiksemaid lõikeid ja sissekannet ning õde võib kulutada palju aega lõikehaavade steriliseerimisele ja sidemete paigaldamisele. Kui inimene saab koolis raskelt vigastada, otsib õde tavaliselt õpilase ravimiseks välist allikat. Tavaliselt algab see vanemate teavitamisest, kes võivad viia lapse arsti juurde või kiirabi, kuid hädaolukorras võib õde kutsuda õpilasele või abivajajale kiirabi.
Teatud aastaaegadel aastaringselt võivad kooliealiste laste seas levida külmetushaigused ja gripp. Lapsed jätavad nende vaevustega väljas viibimise tõttu palju koolipäevi vahele. Koolitervishoiuõde võib sel ajal olla väga hõivatud, pakkudes haigeid õpilasi. Õde võib lapsi abistada, lohutades neid, andes vajadusel vett või vedelikke ja mõõtes nende temperatuuri, et see püsiks tervislikus vahemikus. Kooliõde võib ka vanemaid teavitada, kui nende lapsi tuleks kodus hoida, kui ta tunneb, et laps on teiste õpilaste läheduses viibimiseks liiga haige.
Mõned koolilapsed on retseptiravimitel, seega võib koolitervishoiuõe teiseks ülesandeks olla ravimite manustamine. Õde võib ravimeid manustada retsepti alusel või lapse vanema poolt määratud viisil. Mõnel juhul võib laps külastada õde üks kord päevas või mitu korda kogu päeva jooksul, et saada ravimeid. Teatud haigusi põdevate laste puhul, nagu diabeet, võib kooliõde vastutada lapsele insuliini manustamise eest. Lisaks ravimite andmisele võib õde ravida ka allergilisi reaktsioone koolis või varem kodus antud ravimitele.