Kuulmisoskused on need, mis keskenduvad heli tuvastamisele, heli tuvastamisele, heli eristamisele ja heli mõistmisele. Põhimõtteliselt tähendab see helide kuulmist, tuvastamist ja mõistmist. Enamik auditoorseid töid tehakse koos lastega, kuid ka täiskasvanud saavad oma oskusi täiendada. Saate parandada oma kuulmisoskusi muusikat kuulates ja mängides, vesteldes ja tuvastades erinevaid hääletoone ning harjutades sarnaste helide erinevusi.
Enne inimese kuulmisoskuste parandamist on oluline kindlaks teha kõik probleemid, mis tal kuulmise või mõistmisega võivad tekkida. Üks näide on kuulmistöötlemise häire (APD), seisund, mis takistab inimesel kuuldavat teavet töödelda. APD-ga inimene suudab helisid tuvastada, kuid kõrvad ja aju ei tööta koos kuulmissignaali, eriti kõnesignaalide tõlgendamisel ja mõistmisel. Mürarikkasse keskkonda paigutatuna on APD-ga inimesel palju raskem muu välise müra keskel kõnet valida kui optimaalses kuulamiskeskkonnas. Audioloog saab kindlaks teha, kas inimesel on APD.
Kui lapsel on APD või mõni muu kuulmishäire, saab tema kuulmisoskuste parandamiseks teha mitmeid asju. Laps peab siiski olema terve ja tal ei tohi olla muid kuulmiskahjustusi, vastasel juhul ei pruugi need tavad toimida. Hea viis kuulmisoskuste parandamiseks on lasta lapsel kuulata laias valikus erinevat tüüpi muusikat ja aidata tal muusikat hinnata. Laulude ja riimide mängimine ja laulmine võib aidata lapsel õppida tuvastama erinevaid helisid ning koordineerida erinevate helide äratundmist kõrva ja aju vahel.
Ka lihtne vestlus lapsega on tema kuulmisoskuste kujundamisel palju abiks. Vestluse ajal võite lasta lapsel reageerida erineva intensiivsusega häälega, et olla kindel, et ta kuuleb teatud helitugevusi. Lapse kuulmisoskuste parandamisel on kasulik ka see, kui laps reageerib teatud hääleintonatsioonidega, näiteks küsimuse esitamisel kasutatav häälekääne.
Täiskasvanutel on samuti võimalik oma kuulmisoskusi parandada, kuid see võib olla keerulisem. Täiskasvanul on ajus neuroloogiline raamistik juba paika pandud, mistõttu on täiskasvanueas raskem seda muuta. Lapse aju on neuroloogilises mõttes palju plastilisem kui täiskasvanu aju, mis tähendab, et lapse aju muutub ja kohaneb kergemini.
Täiskasvanu võib aga osaleda sama tüüpi harjutustes nagu lapsed ja sellest ka kasu saada. Muusika kuulamine, eriti toonituvastus, võib aidata parandada teie kuulmisoskusi kõrva ja aju vahelise suhte tugevdamisel. Vestluse harjutamisest võib kasu olla ka siis, kui kuulate tähelepanelikult, kuidas erinevad inimesed häälejärjekordi tähenduse väljendamiseks kasutavad.