Kliiniline audioloog tegeleb kuulmislanguse põhjuste väljaselgitamisega ja töötab välja patsientidele raviplaani. Hindamise käigus viib kliiniline audioloog läbi diagnostilised testid ja küsitlused patsiendiga, et teha kindlaks kuulmislanguse allikas. Nende ülesandeks on ka kuuldeaparaatide väljakirjutamine ja kohleaarimplantaatide paigaldamine.
Kuulmislangus võib tekkida valju müra, krooniliste kõrvapõletike ja viirusnakkuste tõttu. Põhjusteks võivad olla ka geneetilised häired või sünnitrauma. Mõned ravimid võivad mõjutada patsientide kuulmist. Kliiniline audioloog määrab, milline tegur põhjustas kuulmislanguse või -probleemi. Samuti võib ta töötada patsientidega, et õpetada neile kaotusega toimetulemise viise, ennetada kuulmise edasist degeneratsiooni ja õpetada kuuldeaparaate õigesti kasutama.
Audioloogid töötavad kliinilistes tingimustes ja peavad sageli kasutama meditsiiniseadmeid, näiteks audiomeetreid, mis mõõdavad, milliseid helisid patsient kuuleb. Samuti peavad nad pidama täpset arvestust oma patsientide kohta. Nendes dokumentides peavad nad pidama märkmeid patsientide hinnangute kohta ning jälgima ravimeetodeid ja nende tõhusust. Nad peavad kohandama raviplaani, et sellel oleks kõige positiivsem mõju, ja tegema koostööd kindlustusseltsidega, et tagada patsientidele vajalik varustus.
Arstid ja õed võivad teha koostööd kliiniliste audioloogidega, et aidata tuvastada ja vältida kuulmislangust. Kliiniline audioloog võib läbi viia spetsiaalseid teste, mis aitavad arstil diagnoosida teatud haigusi ja häireid. Samuti saab ta kohandada kuuldeaparaate ja muid seadmeid, et patsiendid saaksid jätkata täisväärtuslikku ja produktiivset elu.
Kliinilises valdkonnas töötavad audioloogid paljude patsientidega. Nad võivad töötada lastega, kellel on sünnist saadik kuulmislangus olnud. Suurem osa ajast kulub aga töötamisele vanemate patsientidega, kes on vanuse tõttu kuulmise kaotanud. See patsientide rühm võib olla keeruline, sest kuulmislangus kipub vanuse kasvades veelgi vähenema, hoolimata kuuldeaparaatidest ja taastusravist.
Kliinilisel audioloogil on võimalik töötada ka uurimisvaldkonnas. Selles ametis töötavad audioloogid uute tehnoloogiate ja raviuuringutega ning õpetavad teisi valdkonda sisenejaid. See tee pakub vähe otsest kontakti patsientidega.
Enamikul audioloogidel on magistrikraad ja nad on sooritanud erialal praktiseerimiseks vajaliku riikliku eksami. Mõned töökohad võivad kuuldeaparaatide levitamiseks nõuda kliinilist kogemust, ajakohast litsentsi ja testi. Litsentsiga püsimiseks ja uusima tehnoloogiaga kursis püsimiseks on selles valdkonnas vaja pidevat haridust.