Üks esimesi samme politseinikuks saamiseks on politseiniku kirjaliku eksami sooritamine. Politseijaoskonnad püüavad töölevõtmisel vältida eelistamist, nii et kirjalikul politseinikueksamil sõelutakse välja kvalifitseerimata isikud puhtobjektiivsel alusel. Enamasti on politseiametniku eksam valikvastustega test. Seda on lihtne hinnete ja punktide määramine; seega peetakse seda õiglaseks viisiks potentsiaalsete ohvitseride läbivaatamiseks.
Algtaseme ametikohtadel ei eeldata politseiametniku eksamil, et kandidaat teab politseireegleid või -protseduure. Kandidaadilt oodatakse aga olukorda analüüsimist nii, nagu seda teeks politseiametnik. Küsimustes hinnatakse tavaliselt, kuidas kandidaat mõtleb ja kuidas ta põhjendab.
Suurem osa küsimustest on lugemispõhised küsimused. Need sisaldavad kogu vajalikku teavet küsimusele õigeks vastamiseks. Näiteks lugemisel põhinev küsimus annab konkreetse reegli või põhimääruse, kui on oluline õigesti vastata. Potentsiaalne kandidaat peab oskama reeglit lugeda ja rakendada ning selle analüüsi põhjal küsimusele vastata. Lugemisel põhinevaid küsimusi on mitut tüüpi: faktiküsimused, järeldusküsimused, küsimused, mis nõuavad kandidaadilt valikut mitme erineva tegevuse vahel, ja küsimused, mis paluvad kandidaadil hinnata teiste inimeste käitumist.
Mõned politseiametniku eksami küsimused hõlmavad praktilist otsustusvõimet. Need küsimused annavad kandidaadile faktimustri ja seejärel lasevad kandidaadil kohapeal teha otsuse, milliseid toiminguid tuleks teha. Kasutada tuleks tervet mõistust ja suurepärast otsustusvõimet, nagu seda tüüpi, mida kasutatakse tegelikus politseikonfliktis.
Kuna politseiametnikud peavad suutma tõhusalt suhelda, on küsimusi, mis käsitlevad grammatikat ja väljendeid. Tegelikus elus peab politseinik koostama ettekande organiseeritult ja loogiliselt, ilma et oleks ruumi valesti tõlgendamiseks; järelikult on eksami eesmärk välja selgitada need kandidaadid, kellel on selles valdkonnas head oskused. Need küsimused võivad sisaldada mitut vormi: grammatiliselt ebaõige lause välja valimine rühmast, parima lause valimine, ebamugava lause ümbersõnastamine ja lausete loogilise järjekorra valimine.
Lõpuks võib politseiametniku eksamil tekkida küsimusi politseivormide täitmise, kaartide lugemise, vaatluse ja mälu, matemaatika, analoogiate ja kodeerimise kohta. Nende küsimuste tõenäosus sõltub omavalitsustest. Oluline on küsimused hoolikalt läbi lugeda ja seejärel püüda neile õigesti vastata.
Enne kandidaadi politseiakadeemiasse vastuvõtmist peab ta läbima ka mitmesuguseid muid tõkkeid. Nende hulka kuuluvad suuline intervjuu ja videopõhine eksam. Igaüks neist on mõeldud kandidaatide läbivaatamiseks ja sellele tööle sobiva inimese leidmiseks. Suuline vestlus on hea võimalus politseiametile mõõta kandidaadi teadmisi, analüüsi-, probleemide lahendamise oskust, näidata meeskonnatöö- ja suhtlemisoskusi ning tõsta esile kandidaadi ausust, motivatsiooni ja rahulikkust. Videopõhised eksamid nõuavad, et kandidaat vaatab videot ja reageerib seejärel olukorrale nii, nagu ta tegelikkuses käituks.
Protsessi osaks on ka arstlik läbivaatus ja füüsilise jõudluse eksam. Need on sirgjoonelised ja mõõdavad kandidaadi tervist ja aktiivsust. Nende eesmärk on tuvastada kandidaadid, kes ei suuda füüsiliselt reageerida politseinikuks saamise pingelisele iseloomule.