Kommunikatsioonidirektor juhib sise- ja väliskommunikatsiooni avalikus ja erasektoris. Kommunikatsioonidirektoriks saamiseks on tavaliselt vajalik laialdane eelnev kommunikatsiooni- või suhtekorralduskogemus. Enamikul juhtudel eeldatakse ka kõrgkooliharidust. Kommunikatsioonidirektoriks saamiseks on tavaliselt nõutav bakalaureuse- või kõrgem kraad massikommunikatsiooni, avalike suhete, ajakirjanduse või muu sarnase valdkonna alal.
Kommunikatsioonidirektori ametikoht on juhtiv roll, nii et selle koha saavutanud inimesed jõuavad sinna karjääriredelil tõustes. Sageli alustavad nad oma karjääri kolledži praktikandina sidevaldkonnas. Pärast praktikakogemuse omandamist palgatakse nad organisatsiooni algtaseme kommunikatsiooni- või avalike suhete spetsialisti ametikohale. Suuremate teadmiste ja asjatundlikkuse demonstreerimise kaudu tõusevad tulevased kommunikatsioonidirektorid järk-järgult kõrgematele ametikohtadele.
Kommunikatsioonidirektoriks saamise hüppelauad hõlmavad juhirolli konkreetsetes kommunikatsioonivaldkondades, nagu meediasuhted või töötajate suhtlus. Muud valdkonnad hõlmavad valitsussuhteid, kogukonnasuhteid ja turunduskommunikatsiooni. Suures organisatsioonis on igal kommunikatsioonivaldkonnal sageli oma juht ja töötajad ning nad annavad aru kommunikatsioonidirektorile. Kommunikatsioonidirektoriks saada soovijal peaks olema kogemus paljudes, kui mitte kõigis konkreetsetes kommunikatsioonivaldkondades.
Kommunikatsioonidirektoriks saamiseks on vajalik juhtimis- ja juhtimisoskus. Eeldatakse tugevat kirjutamisoskust. Head inimesed ja meeskonnatöö oskused on olulised, samuti lahkuv ja entusiastlik isiksus. Kommunikatsioonidirektorid nõustavad organisatsiooni tippjuhte kommunikatsioonistrateegia osas, seega on enesekindlus vajalik. Hea avaliku esinemise oskus on oluline pressikonverentside, välimeediakõnede koordineerimiseks ja kommunikatsiooni planeerimise meeskondade juhtimiseks.
Inimesed, kes soovivad oma juhtimisoskusi tugevdada, võivad kasutada oma töökoha või kohalike kolledžite kaudu pakutavaid tunde ja seminare. Avaliku esinemise oskusi saab lihvida rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu, nagu Toastmasters jt. Keskkooli ja kolledži ajalehed võivad anda õpilastele võimaluse omandada kirjutamiskogemust. Haridusvõimalusi pakuvad ka kommunikatsioonivaldkonna erialaliidud, näiteks Rahvusvaheline Ärisuhtlejate Assotsiatsioon (IABC), millel on sageli ka üliõpilaste peatükid.
Teatud organisatsioonides nimetatakse kommunikatsioonidirektoreid ka kommunikatsioonidirektoriteks. Teiste ametikohtade hulka kuuluvad pressisekretär, avalike suhete direktor ja avalike suhete direktor. Kasutatav konkreetne pealkiri sõltub organisatsioonist.