Sõltuva isiksusehäirega (DPD) inimesi kirjeldatakse sageli kui klammerduvaid inimesi. Nad tunnevad, et nende eest hoolitsetakse, nad tunnevad teravat hirmu hülgamise ees ning käituvad alistuvalt ja passiivselt niivõrd, et nad ei suuda otsuseid langetada. Kui arvate, et lähedasel inimesel on DPD, väljendage oma muret ja püüdke teda aidata, vältides samas liigse kiindumuse teket.
1
Istu oma kallim maha. DPD on tõsine vaimse tervise häire, mis mõjutab haiget, aga ka pereliikmeid, sõpru ja hooldajaid. See võib põhjustada kõigile osapooltele palju emotsionaalset ja psühholoogilist stressi. Kui arvate, et lähedasel võib olla DPD, kaaluge oma mure ausalt, kuid armastavalt jagamist. Valige vestlemiseks aeg, mil teie ja teie kallim on rahulikud. Proovige millalgi õhtul, pärast õhtusööki või siis, kui olete koos kodus. Muutke see privaatseks vestluseks, et saaksite end avalikult väljendada. Näiteks võite rääkida kodus kas kahekesi või koos teiste lähedastega.
2
Esitage oma mure arvamusena. Rääkides tutvustage oma muret kallima käitumismustrite pärast. DPD-d iseloomustab “kleepumus” ja võimetus teha otsuseid ilma abita – liigne teistest sõltumine. See on tõsine ja võib põhjustada pikaajalisi kahjustusi sotsiaalses elus, suhetes ja töös. Proovige olla aus kuid mitte vastanduv ja armastav.Väljendage oma muret arvamusena. DPD-ga inimesed ei pruugi tunduda ilmselgelt haiged ega mõista, et probleem on olemas. Selle asemel, et öelda: “See käitumine ei ole täiskasvanu jaoks normaalne”, öelge midagi sellist nagu “Paistab, et teil on raskusi iseseisvate asjade tegemisega.” Kuna DPD-ga inimestel on sageli madal enesehinnang, kasutage “Ma ütlen, et ütlused peavad olema nii hinnanguvabad kui võimalik. Selle asemel, et öelda: “Sa ei võta kunagi enda eest vastutust”, öelge midagi sellist: “Ma märkan, et olete väga mures, kui peate ise otsuseid tegema. Miks kas see on?â€Soovitage oma lähedasel rääkida arstiga või pöörduda terapeudi poole, st “Huvitav, kas teil on sõltuvusprobleem? Võib-olla oleks kõige parem sellest kellegagi rääkida.â€
3
Kasutage probleemi esiletoomiseks konkreetseid näiteid. Parim viis näidata kellelegi, kellel on DPD, et probleem on olemas, on kasutada väga konkreetseid näiteid. Mõelge minevikus toimunud juhtumitele, kui teie lähedase sõltuvus puudutas teid. Öelge, et teie arvates osutavad need näited probleemile, mis vajab ravi. Näiteks: “Ma märkan, et räägite sageli endast maha. Just eile ütlesite, et olete kaks korda “loll”. Või “Ma muretsen, sest teil on nii raske üksi olla. Kas mäletate eelmist aastat, kui tahtsin nädalaks puhkusele minna ja sa läksid nii närvi, kui mõtlesin, et jääte üksi? Ma pidin kõik ära ütlema.â€
4
Järgige oma kallimat. Üks DPD-ga seotud raskusi on see, et kannatajad näevad palju vaeva, et saada teistelt heakskiitu ja tuge. Nad võivad olla alistuvad ja passiivsed isegi siis, kui nad ei nõustu, sest nad kardavad lähedast suhet kaotada. Jälgige pärast vestlust. Teie kallim võib olla väliselt nõus kõigega, mida ütlesite, kuid ei uskunud seda ega tegutsenud teie nõuannete järgi. Kedagi ei saa sundida ravile pöörduma. Siiski korrake oma muret, kui lähedane ei ole tegutsenud ja olukord on jätkunud. Näiteks võite öelda: “Kas olete mõelnud sellele, mida ma paar nädalat tagasi ütlesin? Kas olete nõus sellest arstiga rääkima? â€
5
Tehke omal käel mõni uurimustöö. Kui arvate, et lähedasel võib olla DPD, on üks olulisemaid asju, mida saate aidata, end harida. Õppige haiguse kohta. Siit saate teada selle sümptomite ja selle kohta, kuidas see haigeid mõjutab. Proovige mõista, mida teie kallim kogeb ja tunneb. Internet on suurepärane algallikas. Alustuseks võite otsida Google’ist “sõltuv isiksusehäire” ja lugeda häire kohta teavet mainekatelt veebisaitidelt, nagu Cleveland Clinic, National Alliance on Mental Illness ja Merck Manual. Otsige ka selle häire kohta raamatuid. Proovige oma kohalikku raamatupoodi või raamatukogu ja küsige DPD köiteid. Mõnede pealkirjade hulka kuuluvad The Dependent Personity, The Dependent Patient ja Healthy Dependency: Toetudes teistele, aidates ennast.
6
Konsulteerige vaimse tervise spetsialistidega. Võid mõelda ka asjatundja nõustamisele oma lähedase probleemi kohta. Rääkige vaimse tervise spetsialistidega, kes teavad DPD-st, nagu arstid, psühholoogid, psühhiaatrid. Need inimesed ei pruugi olla võimelised või valmis rääkima teie lähedasest konkreetselt, kuid nad saavad vastata teie üldistele küsimustele ja anda teile nõu teabekirjanduse ja selle kohta, mida saate teha, et aidata. Arstiga rääkimine võib teid teavitada teistest tunnustest. DPD-st ja kuidas need võivad teid mõjutada, nagu emotsionaalne väljapressimine, projitseerimine ja peegeldamine, suhete testimine ja mõnikord isegi varastamine.Me ei tea, mis DPD-d täpselt põhjustab. Siiski saate ka vaimse tervise spetsialistilt rohkem teada saada võimalike bioloogiliste, kultuuriliste ja psühholoogiliste tegurite kohta.
7
Uurige ravivõimalusi. Kaaluge tõsiselt ka seda, kuidas DPD-d ravitakse. DPD kõige levinumad ravimeetodid on teatud tüüpi ravi, eriti kognitiivne käitumuslik teraapia. Siiski on ka teisi liike, nagu rühmateraapia ja psühhodünaamiline teraapia. Proovige nende erinevate lähenemisviiside ja nende pakutava kohta võimalikult palju teada saada. Teadke, et kuigi mõned DPD-ga inimesed võtavad ravimeid, on need tavaliselt seotud muude probleemidega, mis tekivad DPD kõrval, nagu ärevus või depressioon. Kasutamist tuleb samuti hoolikalt jälgida, et inimestel ei tekiks ravimitest sõltuvust.
8
Olge valmis osalema, piiratud ulatuses. Ole valmis ja nõus aitama oma lähedase ravi toetamiseks. Võite sekkuda, viies oma kallima kohtumisele või abistades majapidamistöid, eriti kui teie kallimal on depressioon. Kuid pidage meeles, et te ei tohiks liiga palju aidata. Võite pakkuda abi asjaajamistel, majapidamistöödel, toidukaupade ostmisel või muudel tavapärastel tegevustel, kui teie lähedasel on hädas. Siiski pidage alati meeles, et DPD-ga inimese abistamine liiga palju võib kahjustada. Kuna nad otsivad sõltuvust, võite lõpuks häiret võimaldada ja seda hullemaks muuta. Julgustage siiski ja pakkuge häid sõnu. Teie armastatud inimene vajab neid.
9
Tunnista ülemäärase kiindumuse ohtu. Nagu öeldud, kipuvad DPD-ga inimesed olema väga passiivsed ja järgima, et teistelt heakskiitu saada. Neil tekib ebatervislik sõltuvus teistest inimestest ja nad võivad suhte kaitsmiseks kasutada isegi emotsionaalset väljapressimist. Kui teie lähedasel on DPD, peate häire võimaldamisel olema väga ettevaatlik. Olge ettevaatlik, kui võtate vastutuse oma lähedase otsuste, ravi ja asjade eest. Samuti olge teadlik sellest, kui palju aega ja tähelepanu oma kallimale pühendate. DPD-ga inimesed on sageli väga abivajajad ja otsivad pidevat tähelepanu ja kinnitust. Julgustage autonoomiat. DPD-ga inimesed ei usalda oma otsustusvõimet. Osa täiustamisest on see, et nad õpivad isikliku autonoomia ja võtavad enda eest vastutuse. Leidke viise, kuidas seda julgustada.
10
Seadke oma kohustustele piirid. Ülesõltuvuse vältimiseks tehke kõik endast oleneva, et piirata oma rolli lähedase ravis ja elus tervikuna. See võib teile ja teie lähedasele valusalt tunduda. See on aga vajalik piiride seadmisel ja oma lähedase autonoomia õpetamisel. Olge valmis oma lähedast aitama, kuid seadke endale selged piirid. Näiteks “OK, Adam, ma aitan teil uurida terapeute, kuid kohtumise kokkuleppimiseks peate helistama” või “Ma olen nõus teid esimesele kohtumisele sõidutama, Gina. Pärast seda peate ise sõitma. DPD-ga inimesed saavad kasu enesekehtestamise koolitusest, et nad õpiksid enda eest seista. Kuid ka teile võib kasu olla enesekehtestamise treenimisest, et vabaneda liiga sõltuvast suhtest.
11
Seostage probleemidega, millel on selge algus ja lõpp. Kui ja millal otsustate oma kallimat aidata, veenduge, et ülesanded oleksid juhitavad ja mitte tähtajatud. Veenduge, et probleemidel on selge algus või lõpp. Vastasel juhul võite sattuda üha suuremasse vastutusse ja taas lubama oma armastatut. Näiteks öelge, et teie kallim soovib abi tšekiraamatu tasakaalustamisel. Tähtajatu lepingu asemel täpsustage, et näitate oma kallimale üks kord ja ainult üks kord, kuidas tšekiraamatut tasakaalustada. Püüdke mitte sattuda tšekiraamatuga mitteseotud emotsionaalsetesse probleemidesse. Proovige sama tehnikat ka teiste probleemidega. Seadke kindlad piirid, kuidas panustate probleemi lahendamisele, ja pidage neist kinni.