Kolledžiintervjuu näpunäiteid, mida kolledžis või ülikoolis osalemisest huvitatud inimesed peaksid enne intervjuud teadma, on palju erinevaid. Mitte iga kolledž ei kasuta uute õpilaste vastuvõtmise kaalumisel intervjuusid, kuid need kolledžid, kes seda teevad, kasutavad seda protsessi sageli kooliga kõige paremini sobivate kandidaatide leidmiseks. Parimad kolledžiintervjuu näpunäited taotlejale on tavaliselt need, mis aitavad kellelgi intervjueerijast paremat muljet jätta ja intervjuukogemusest maksimumi võtta.
Mõned üsna levinud, kuid kasulikud kolledžiintervjuu näpunäited hõlmavad tõsiasja, et kolledžis intervjueeriv inimene peaks alati vastama küsimustele ausalt. Vastused võivad olla veidi kallutatud, et intervjueeritav paistaks kolledži jaoks atraktiivsem, kuid tavaliselt avastatakse otsesed valed ja see võib inimese jaoks võimalusi kaotada. Intervjueeritav peaks meeles pidama ka vestluse ajal rahulikuks jäämist ja üsna juhuslikku käitumist. See ei tähenda, et inimene peaks intervjuu ajal kasutama slängi või olema liiga tuttav, kuid intervjueeritav peaks tunduma pigem mugav ja rahulik, mitte pinges ja närviline.
Teised olulised kolledžiintervjuu näpunäited on see, et intervjueeritav peaks olema intervjuule õigel ajal ning olema intervjueerija ja teistega, kellega ta kohtub, viisakas. Kolledžiintervjuu, nagu ka tööintervjuu, eesmärk on tugeva esmamulje jätmine ja see mulje peaks jääma inimesest, kes on sõbralik ja väärt tundmist. Kolledžiintervjuule mineja peaks intervjueerijaga kohtuma ka üksi, ilma tema vanemateta, isegi kui intervjueeritava vanemad tulevad kolledžisse ise.
Järgides ka muid kolledži intervjuude näpunäiteid, peaks intervjueeritav proovima kasutada kolledži intervjuud ka võimalusena selgitada ärakirjal midagi ebatavalist või tuua välja teatud tugevused, mida ta võiks kolledžisse tuua. Kui intervjueeritav sai ühe semestri jooksul keskkoolis haiguse või vanemate lahutuse tõttu ebatavaliselt madala hinde, võib ta juhtunut selgitada. See võimaldab kolledžil mõista, kes üliõpilane on, väljaspool kitsast hinnete ja testitulemuste ulatust.
Üks kõige sagedamini tähelepanuta jäetud kolledžiintervjuu näpunäiteid on see, et intervjueeritav peaks küsima küsimusi ka intervjueerijale. Enamik intervjueerijaid küsib kandidaadilt intervjuu lõpus küsimusi; küsimuste esitamine näitab huvi kooli vastu. Isegi kui taotleja tunneb juba, et teab kõike, mida ta peab teadma, on siiski hea, kui taotleja esitab intervjuu lõpus mõned küsimused.