Kunstiraamatukoguhoidja vastutab kunstiga seotud raamatute kogu haldamise, korrastamise ja ajakohastamise eest, sageli muuseumis või mittetulunduslikus uurimiskeskuses. Tavaraamatukogud ja kunstiraamatukogud on sarnased, välja arvatud see, et kõik kunstiraamatukogu raamatud on seotud konkreetselt mõne kunsti aspektiga. Mõned keskenduvad teatud kohast või ajaperioodist pärit kunstiteostele, teised aga kunstiajaloole, teooriale või pragmaatikale. Kunstiraamatukoguhoidja on ressurss kõigi kollektsioonis olevate raamatute jaoks. Tavaliselt kulutab ta sama palju aega võrdluspäringutele vastamisele ja patroonidele õigele materjalile suunamisele kui teoste riiulitele ja kataloogimisele.
Kunstiraamatukoguhoidja töö on eelkõige viidepõhine. Enamik raamatukoguhoidjate valdkonda kuuluvaid raamatuid on väga nüansirikkad ja tavaliselt otsib neid vaid teatud osa avalikkusest. Enamasti tullakse kunstiraamatukogudesse uurima või konkreetsetele küsimustele vastuseid otsima. Raamatukoguhoidja on tavaliselt esmane juhendaja. Tema ülesanne on aidata patroonidel leida otsitavad materjalid, samuti soovitada ressursse, mis muidu oleks võinud tähelepanuta jääda.
Ka enamik kunstiraamatukoguhoidjaid on raamatukogu arhiveerimistegevusega tihedalt seotud. Selle töö ulatus sõltub suuresti kontekstist, kuid enamik kunstiraamatukogusid on palju ulatuslikumad, kui lugemissaalides esitleda saab. Raamatukogud panevad sageli oma enimkasutatud ressursid avalikuks väljapanekuks, kuid hoiavad vanu, haruldasi või hapramaid esemeid turvalisemas kohas. Kõik kollektsioonis olevad esemed peavad siiski olema dokumenteeritud ja taastatavad. Raamatukoguhoidjad vastutavad tavaliselt teoste sorteerimise, hooldamise ja kataloogimise eest.
Sageli digiteeritakse ka suur osa kunstiajaloo ja kunstiga seotud uurimistööst. Paljud maailma suurimad kunstiraamatukogud haldavad tohutuid veebikatalooge ja andmebaase, mis võimaldavad külastajatel või volitatud liikmetel valitud teoseid praktiliselt tutvuda kõikjal, kus on Interneti-ühendus. Kunstiraamatukoguhoidjad peavad tavaliselt olema selle tehnoloogiaga piisavalt kursis, et koolitada patroone selle kasutamise kohta ning aidata teadlastel leida teavet, mis ei pruugi olla trükisena kättesaadav.
Sõltuvalt asukohast võib kunstiraamatukoguhoidja korraldada ja sorteerida annetusi, korraldada ringkäike olulistele külastajatele või heategijatele ning õpetada kunstiajaloo üliõpilastele ja teadlastele uurimisseminare. Suurtes raamatukogudes ja akadeemilistes asutustes on sageli palju kunstiraamatukoguhoidja töökohti, kus meeskonnas töötavad koos erinevate teadmistega spetsialistid. Väiksemate kollektsioonide puhul palgatakse seevastu sageli vaid üks või kaks spetsialisti, kes osutavad kõiki vajalikke teenuseid.
Teatud spetsiifilised teadmised kunstist on üldiselt olulised kunstiraamatukoguhoidja karjääri edu saavutamiseks. Raamatukoguhoidjad ei pea ise olema kunstnikud ega teadlased, kuid tavaliselt vajavad nad vähemalt ametlikku koolitust selles valdkonnas. Kunstiajaloo või sellega seotud eriala bakalaureusekraad on alati abiks. Kunstiraamatukoguhoidja koolitus eeldab enamikus kohtades ka raamatukoguteaduste eriala.