Kui paljud inimesed kuulevad terminit “introvert”, tulevad meelde stereotüübid. Nad mõtlevad kellelegi, kes on häbelik, murelik ja murettekitav ning väldib teisi inimesi iga hinna eest. Tõde on see, et paljud neist populaarsetest ideedest Introvertide kohta pole täpsed sõnad. Introvertsus (või ekstravertsus) on sellest nüansirikkam! Selles artiklis oleme purustanud mõned kõige levinumad müüdid ja väärarusaamad introvertide kohta, et aidata rekordit püstitada.
1
Fakt: Introvertidele meeldivad inimesed, kuid nad vajavad rohkem omaette olemist. Introverdid “laadivad end omaette aega veetes, samas kui ekstraverdid on vastupidised. Kui introverdid suhtlevad, eelistavad nad rahvarohketele kogunemistele intiimsemaid vestlusi, näiteks vestlusi. See ei tähenda, et neile ei meeldiks inimesed Introverdid lihtsalt ei vaja ega ihka nii palju sotsiaalset suhtlust kui ekstraverdid. Introverdid võivad olla tõeliselt kaasahaaravad vestluskaaslased õiges keskkonnas. Nad eelistavad pigem sügavamat ja sisukamat vestlust.
2
Fakt: introvertsus ja häbelikkus ei ole kindlasti sama asi! Introvertsust ja häbelikkust kasutatakse sageli sünonüümidena, kui nad tegelikult ei peaks olema. Introvertne inimene ei pruugi olla häbelik, samas kui keegi, kes on arg, ei pruugi olla introvert. Kasulik viis nende kahe eristamiseks on mõelda introvertsusele kui eelistusele ja häbelikkusele kui käitumisele. Introvertne inimene võib eelistada mitte veeta aega suures seltskonnas, kuid tal pole probleeme suure seltskonnaga suhtlemisel, kui ta peab seda tegema. Seevastu keegi, kes on häbelik, võib ihaldada palju sotsialiseerumist, kuid neil on raskusi inimestega suhtlemisel, kui nad on tegelikult suures grupis. Introverdid ei otsi tavaliselt sotsiaalset suhtlust, kuid nad ei karda seda kas.
3
Fakt: introverdid võivad olla suurepärased avalikud esinejad! Kellegi avaliku esinemise oskusel on vähe pistmist sellega, kas nad on introvertsed või ekstravertsed või mitte. Uuringud näitavad, et avaliku esinemise ärevus on rohkem seotud sellega, kui mures keegi üldiselt on. Nii introverdid kui ka ekstraverdid võivad avaliku esinemisega vaeva näha ja mõlemad võivad sellega ka silma paista.
4
Fakt: introverdid võivad juhtivatel kohtadel läbi lüüa. On tõsi, et valdav enamus juhte ja juhte teatavad, et on ekstravertsed, kuid see ei tähenda, et introverdid ei võiks olla head juhid. Uuringud näitavad, et nii ekstravertsed kui ka introvertsed juhid on võrdselt edukad, kuigi nad saavad kõige paremini hakkama erinevat tüüpi töötajate juhtimisega. Introverdid kipuvad silma paistma proaktiivsete töötajate juhtimisel, kes avaldavad ettepanekuid, muresid ja ideid, samas kui ekstraverdid juhivad tavaliselt paremini passiivsemaid töötajaid.
5
Fakt: introvertne olemine ei tähenda, et sa ei saa olla õnnelik. Uuringud näitavad, et ekstraverdid kipuvad olema õnnelikumad kui introverdid, kuid vaieldakse selle üle, miks see nii on. Üks hüpotees on see, et ekstraverdid on üldiselt õnnelikumad, kuna paljusid nende omadusi, nagu otsekohesus ja lahkus, hinnatakse ja tunnustatakse ühiskonnas. Introvertidele seevastu jääb tunne, et nende isiksuses on midagi valesti, mis viib madalama õnnetasemeni. Introverdid ei ole oma olemuselt õnnetud, vaid neil on tõenäolisem, et nad võitlevad enese aktsepteerimisega. Uuringud näitavad, et introverdid kes aktsepteerivad end introvertsena, on õnnelikumad ja enesekindlamad Introverdid, kes tunnevad, et neil on millestki puudu, kuna nad pole piisavalt ekstravertsed, on suurema tõenäosusega õnnetud.
6
Fakt: enamik inimesi kukub tegelikult kuskile keskele. Uuringud näitavad, et enamik inimesi ei ole täieõiguslikud ekstraverdid või introverdid on tegelikult ambiverdid või inimesed, kes kogevad tasakaalu nii introvertsuse kui ka ekstravertsuse vahel. Täielikult introverte ja ekstraverte on küll olemas, kuid nad on vähemuses. Kui tunnete sotsiaalsete olukordade suhtes ambivalentsi, võite olla ambivert. Ambiverdid naudivad aeg-ajalt rühmades aega veetmist ja teinekord eelistavad nad olla üksi. Nad ei eelista üht tugevalt teisele.