Ärevus on psühholoogiline haigus, mis on seotud pinge, mure ja hirmutundega. Kuigi teatav ärevus on tänapäevase elu normaalne tunnus, võib liigne ärevus olla äärmiselt ebameeldiv ning kahjustada pikaajalist füüsilist ja vaimset tervist. Kuna ärevus võib mõjutada korraga paljusid kannatanu füüsilise ja vaimse heaolu tunde aspekte ja peenel viisil, mis ei pruugi tunduda ärevusega seotud, võib olla raske kindlaks teha, millal teil on ärevuse sümptomid. Ülemäärase ärevuse füüsiliste ja psühholoogiliste sümptomite mõistmine, samuti intensiivsete, ülekaalukate episoodide, mida nimetatakse ärevushoogudeks, sümptomite mõistmine on ülioluline, et mõista ärevuse rolli teie elus.
1
Jälgige liigse või intensiivse muretsemise episoode. Ärevuse kõige iseloomulikum tunnus on ehk kauakestev või intensiivne hirmu- ja pingetunne. Ärevuse all kannatajad leiavad end sageli pidevalt muretsemas, isegi kui neil pole millegi pärast eriti muretseda. Muretsemisega kaasneb sageli füüsiline pinge ja närvilisus ning seda iseloomustab pessimistlik suhtumine ja muret tekitava olukorra halvima tulemuse ootus.
2
Tuvastage tühjustunne või ebareaalne olemine. Üks veidramaid tundeid, mis on seotud liigse ärevusega, on eemaldumise ehk ebareaalsuse tunne, eriti olukordades, kus ärevuse all kannataja on ärevuse allikast üle jõu käinud. Selliste episoodide ajal tunnete end teistest ja teid ümbritsevast maailmast täiesti eraldatuna ning võite leida end motiveerimata millegi tegemiseks. Näiteks kui tunnete, et teie emotsioonid ja motivatsioon on “välja lülitatud”, nagu lüliti ümberlülitamisega, võib intensiivse mure või stressi episoodi järel olla märk sellest, et kogete liigset ärevust.
3
Tunnistage hirmu või paanika episoode. Hirm või paanika võib olla seotud reaalse olukorraga teie elust või ilmneda lihtsalt üldise hirmuna, näiteks surma või kontrolli kaotamise ees. Teise võimalusena ei pruugi hirmul olla allikat, mida saate tuvastada. Seda hirmu võib osutuda raskesti kontrollitavaks ja teistel raskeks lohutada, mistõttu on see üks kõige kurnavamaid ärevuse sümptomeid. Kui keerulised või stressirohked olukorrad, olgu need siis sotsiaalsed, rahalised või tööga seotud, tekitavad teid ülekoormatuna ja võimetuna. Kui te oma probleemidega tegelete, võite kogeda liigse ärevuse tagajärgi. On normaalne, et mõnikord murravad teid mõtted surmast ja surmast, kas teie enda või mõne teie lähedase mõtted, kuid kui need mõtted hakkavad tekkima sellise sagedusega või intensiivsus, mis häirib teid olulistest tegevustest või takistab teil magama jäämast, võib see olla märk sellest, et teil on ebatervislik ärevus.
4
Pöörake tähelepanu oma meeleolule. Ärevuse sümptomitega võib olla väga raske toime tulla, eriti kui need on sagedased või rasked. Sellest tulenev pinge võib raskendada rahuliku või rõõmsa meeleolu säilitamist, mis võib pingestada töö-, kooli- ja isiklikke suhteid ning muuta tavapärasest seltskondlikust elust rõõmu tundmise väljakutseks. Sagedased ärevushäired tunnevad end sageli ärritununa ja neil on raskusi keskendumisel või sotsiaalses suhtluses osalemisel.
5
Olge vältimiskäitumise suhtes tähelepanelik. Regulaarsed ärevushoogude all kannatajad kardavad end sageli olukordade ees, mis on varem olnud stressi või ärevuse vallandajad. Kui teil on väga raske sattuda olukordadesse, mida seostate stressiga, või kui olete sageli sunnitud astuma olulisi samme selliste olukordade vältimiseks, võib see viidata sellele, et teil on ebatervislik ärevus. Näiteks kui leiate kui sa lükkad sageli koolitööd, ametikohustusi või sotsiaalseid suhteid edasi, kuna kardad, et nendest tegevustest põhjustatud stress sind valdab, võid kogeda liigse ärevuse tagajärgi.
6
Olge ettevaatlik narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamise suhtes. Eneseravimine ehk retseptita ravimite ja alkoholi kasutamine haigussümptomite raviks on levinud krooniliste ärevushäirete all kannatajate seas. Peaksite olema enda vastu aus seoses narkootikumide või alkoholiga teie suhetes ärevusega. Kui tunnete, et ainete kasutamine on teie kontrolli alt väljas ja see on teile kahjulik, on oluline pöörduda sõprade, lähedaste või meditsiinitöötajate poole, et aidata teil probleemiga toime tulla, enne kui see teie tervist mõjutab.
7
Pöörake tähelepanu seletamatule ebamugavusele ja valule. Iiveldus, peavalud, pearinglus ja lihaste valulikkus on kõik tavalised ärevuse sümptomid. Kui tunnete sellist ebamugavust regulaarselt, võib see olla märk sellest, et teil on ülemäärane ärevus, eriti kui standardsed meetodid ebamugavustunde leevendamiseks on ebaefektiivsed.
8
Märka füüsilise pinge märke. Keha avaldab sageli psühholoogilist pinget füüsiliselt selliste sümptomite kaudu nagu lihaspinge, kiire südametegevus ja hingamine, värisemine ja õhupuudus. Sellise füüsilise pinge sagedane kogemine, eriti kui puudub mittepsühholoogiline põhjus, näiteks jõuline treening, võib olla märk ärevusest. Näriv käitumine, nagu käte ja jalgade koputamine, hammaste krigistamine või lõualuu kokku surumine, võib samuti olla ärevusega seotud füüsilise pinge tunnuseks.
9
Pöörake tähelepanu muutustele oma unemustrites. Ärevusel on sageli väga märgatav mõju sellele, kui hästi te magate, kui palju und saate ning kui energilisena ja erksana end pärast magamist tunnete. Liigne magamine ja unetus (püsiv probleem magama jäämisel ja magama jäämisel) on mõlemad tavalised ärevussümptomid. Tahtlik üle magamine, et murest pääseda, või liiga aktiivne, murelik meel unest eemale hoidmine on mõlemad klassikalised probleemid ärevuse all kannatajatele.
10
Jälgige oma seedimist. Teie seedesüsteem on väga tundlik teie füsioloogia muutuste suhtes, sealhulgas psühholoogiliste muutuste suhtes, nagu ärevus. Ärevus on sageli seotud sagedase iiveldustundega, samuti sagedase urineerimise või kõhulahtisusega. Paljud ärevuse all kannatajad kogevad sagedast või isegi pidevat oksendavat tunnet, sarnaselt stressirohke mõistmisega seotud kõhuõõne tunnele.
11
Olge teadlik söögiisu ja kehakaalu kõikumisest. Ärevus mõjutab sageli seda, mida ja kui palju sa tahad süüa. Kui märkate, et te ei ole sageli näljane või pole lihtsalt motiveeritud sööma, võib see olla märk ärevusest. Vastupidi, sagedane ülesöömine, eriti kui see häirib muret, võib samuti olla ärevuse ilming.
12
Jälgige lumepallide või ülekaaluka mure episoode. Ärevushoogude all kannatajate jaoks võivad ärevusega seotud mure- ja hirmutunne “lumepalliks” muutuda, muutudes nii intensiivseks, et haarab kõigest muust üle ning jätab kannataja uimaseks, paanikasse ja ei suuda toimuvat töödelda. Need episoodid on sageli põhjustatud stressirohketest sündmustest või olukordadest, need on äärmiselt ebameeldivad ja segadust tekitavad ning võivad kesta mõnest minutist tundideni või isegi tervete päevadeni. Ärevushoo all kannatajad kogevad sageli “hirve-esituledes” tunnet, et nad on uimastatud ega suuda otsustada, kuidas stressirohkele olukorrale reageerida.
13
Jälgige tugevat füüsilist pinget või ebamugavustunnet. Ärevushoo all kannatajad kogevad sageli kehatemperatuuri järske langusi või tõusu (kuuma- või külmahoogusid), samuti tugevat õhupuudust või kiiret ja ebaühtlast südamelööki.
14
Olge tähelepanelik obsessiivse mõtlemise suhtes. Ärevushoogudega kaasnevad sageli sundmõtted, mis on intensiivsed, ja soovimatud mõtted, mis on seotud probleemi, mure või stressirohke olukorraga. Ärevushoo ajal võivad need mõtted tunduda haaravat kannataja endasse, mistõttu on raske või võimatu millelegi muule keskenduda. Kuigi need obsessiivsed mõtted võivad olla seotud konkreetse probleemiga kannataja elus, võivad need olla ka palju abstraktsemad. . Näiteks võib kinnisidee keskenduda häirivale või stressitekitavale pildile või helile, mis “kinni jääb” kannataja meeltesse, takistades mõelda millelegi muule.
15
Konsulteerige meditsiinitöötajaga. Ärevushood on valusad ja sageli kurnavad. Regulaarse intensiivse ärevusega seotud füüsiline ja emotsionaalne pinge võib samuti avaldada pikaajalist mõju teie tervisele. Kui teil on probleeme ärevusega, peaksite oma sümptomitest ja ärevuse võimalikest ravimeetoditest rääkima arsti, psühhiaatri või nõustajaga. Lihtne teistelt abi küsimine võib aidata teie sümptomeid leevendada ja suunata teid vähem stressirohke elu poole.