Kiirabitehnik – USA-s tuntud ka kui Emergency Medical Technician Basic (EMT-B) – on tervishoiuteenuse osutaja, kes pakub õnnetuste või haiguste ohvritele hädaabi. Kiirabi tehnikud töötavad valitsusasutustes, eratranspordiettevõtetes või vabatahtlikes kogukonna päästeorganisatsioonides. Kiirabitehnikuks saamiseks on vaja tavaliselt kolmekuulist erikoolitust, mida tavaliselt pakutakse tehnikakoolides ja kogukonna kolledžites. USA-s peegeldab mõiste EMT-B seda, et tehnik on saavutanud vähemalt esimese taseme väljaõppe, mida tuntakse kui Basic Life Support või BLS. Kiirabitehnikuks saamiseks on vajalik eksami edukas sooritamine ja riiklik tegevusluba.
Kiirabitehnikuks saamiseks ei ole hariduslikke eeldusi, kuigi eeldatakse vähemalt funktsionaalset kirjaoskust ja elementaarseid aritmeetikaoskusi. USA-s on kolmekuulise klassi õppekava, õpikud ja testid standardiseeritud riigi sertifitseerimisorganisatsiooni National Registry of Emergency Medical Technicians (NREMT) poolt. Kiirabitehnikuks saamiseks peab tulevane üliõpilane olema ka vähemalt 18-aastane, USA kodanik ja läbima kriminaalse taustakontrolli. Kehtiv juhiluba on vajalik ka siis, kui organisatsiooni kiirabitehnikutelt oodatakse sõidu- ja patsiendihoolduskohustusi vahetama. Ühendkuningriigis (Ühendkuningriigis) on kiirabitehnikuks saamise nõuded sarnased.
Kui tulevane üliõpilane on kiirabitehnikuks õppima asunud, peab ta materjali hoolikalt ja regulaarselt uurima. Korrapäraselt hinnatakse õpilaste teadmisi nii kirjalike eksamite kui ka praktiliste demonstratsioonide abil. Õpilastele antakse sageli võimalus jälgida erakorralisi protseduure ja olukordi “kaassõidus” või plaanilistes hädaabiruumi vahetustes. Kui tulevane üliõpilane tunneb end vere või muude kehavedelikega silmitsi seistes ängistuses, võib ta oma otsust kiirabitehnikuks hakata uuesti läbi vaatama.
Kuigi kiirabitehnikud ei ole läbinud täiendkoolitust, peavad nad suutma täita kõiki elutagamistunnistuse saamiseks vajalikke oskusi, sealhulgas andma esmaabi, stabiliseerima lülisammast ja tegema vajaduse korral kardiopulmonaalset elustamist (CPR). Tulevane üliõpilane, kes kaalub, kas saada kiirabitehnikuks või mitte, peab vaatamata töökeskkonna tavapärasele kiireloomulisele ja sageli kaootilisusele säilitama nii oma väljaõppe kui ka meelerahu.