Kuidas saada endokrinoloogiks?

Endokrinoloogiks soovija peab läbima arstikoolituse ja seejärel endokrinoloogia alal täiendava sertifikaadi. See on pikk protsess, mis võtab aega üle 10 aasta. Pärast sertifikaadi saamist ravib endokrinoloog inimesi, kellel on endokriinsüsteemiga seotud häired, sealhulgas hormoonide tasakaaluhäired, endokriinsed vähid ja diabeet. Endokrinoloogid pakuvad hormoonravi ka inimestele, näiteks naistele menopausis ning transsooliste meeste ja naiste jaoks, kes võtavad üleminekuprotsessi käigus hormoone.

Endokrinoloogiks saada kavatseva inimese esimene samm on aluse panemine keskkoolis. Hea matemaatika ja loodusteaduste teadmine annab üliõpilasele rohkem võimalusi bakalaureuseõppesse kandideerimisel ning hõlbustab ka endokrinoloogiks saamise plaani elluviimist. Üliõpilased peaksid kandideerima kolledžitesse ja ülikoolidesse, mis pakuvad eelmeditsiini programme või mis on tuntud oma tugevate teaduste poolest, ning võimalusel peaksid nad bakalaureuseõppe ajal kasutama praktikavõimalusi laborites ja meditsiiniasutustes.

Bakalaureusekraadiga on võimalik kandideerida meditsiinikooli, mis on järgmine samm endokrinoloogiks saamise teel. Meditsiinikooli kandideerimine eeldab tavaliselt lisaks kandideerimismaterjalide esitamisele ja vestlusele ka sisseastumiseksami sooritamist. Endokrinoloogiks sooviv arst peab pärast arstiteaduskonna lõpetamist kandideerima sisehaiguste residentuuridesse, kuna endokrinoloogia on sisehaiguste alaeriala.

Sisearstiks saamine võtab kolm aastat koolitust, mille järel saab lootustandev endokrinoloog taotleda juhatuse sertifikaati ja endokrinoloogia stipendiumi. Stipendiumi ajal omandab arst endokrinoloogiaalase erihariduse ja omandab oskusi, mis on patsiendihoolduses väärtuslikud. Samuti on võimalik teha karjääri laste endokrinoloogina, ravides lastel endokriinsüsteemi häireid.

Kui kellestki on saanud endokrinoloog, on tavaline, et kandideeritakse kutseorganisatsioonidesse. Liikmelisus sellistes organisatsioonides pakub arstidele võimalusi võrgustike loomiseks, juurdepääsu erialaajakirjadele ja kutseid konverentsidele, mida saab kasutada valdkonna uusimate teadusuuringutega kursis hoidmiseks. Sellise organisatsiooni liikmeks olemine on abiks ka töökohale kandideerimisel, kuna ametialase tunnistusega inimesi võetakse tööle tõenäolisemalt ja nad saavad suuremat hüvitist kui inimesed, kellel seda pole.