Kuigi laste väärkohtlemine on tavaline, on see tõsine probleem ja võib olla eluohtlik. Kui teie või keegi teie tuttav tegeleb vägivallatsevate vanematega, on ülioluline saada abi (nii kohest kui ka pikaajalist), kaitsta end ja töötada tervisliku toimetuleku nimel.
1
Võtke meetmeid, kui teie või teie tuttav on otseses ohus. Kui teile tehakse füüsilist kahju või teie elu on ohus, helistage viivitamatult kiirabi. Märgid, mis viitavad sellele, et võite olla otseses ohus, on järgmised: kui keegi ähvardab teid tõsiselt kahjustada või kuritarvitada (nt karjudes, et nad löövad teid või kahjustavad teid muul viisil), kui sellel inimesel on relv või ese, kui teid jälitatakse eesmärgiga teid kahjustada, kui te kardate oma turvalisuse pärast ja kui teile tehakse praegu haiget. füüsiliselt või teise poolt väärkoheldud. Hädaabioperaatorid on koolitatud teid nendest olukordadest rääkima. Nad võivad saata teid abistama õiguskaitseorganid või meditsiinilise reageerimise meeskonna. Õiguskaitseorganid on tavaliselt ka koolitatud selliste olukordade lahendamiseks. Tõenäoliselt räägivad nad teiega isiklikult ja küsivad teie olukorra kohta küsimusi, et otsustada, kuidas probleemiga toime tulla.
2
Tehke kindlaks, kas olete kogenud väärkohtlemist. Abi saamiseks peate teadma, kas see, mida kogete, on tegelikult väärkohtlemine või tavaline lapsevanemaks olemine. Laste väärkohtlemist defineeritakse kui füüsilist kahju, seksuaalset kuritarvitamist, emotsionaalset kahju ja hooletusse jätmist.
3
Mõista füüsilist väärkohtlemist. Väärkohtlemisega seotud kehavigastused on kõik, mis põhjustavad kehavigastusi, sealhulgas löömine, rusikaga löömine, laksu andmine või muu tegevus, mis võib jälje jätta. Seda tüüpi väärkohtlemise võib edastada volitatud reporterile (õpetajale, terapeudile jne), teie kohalikule laste-/pereteenistuse osakonnale või õiguskaitseorganitele (šerifid, politsei). Tavalised kehalise väärkohtlemise tunnused on järgmised: seletamatud vigastused või jäljed (sinikad, lõikehaavad, haavandid), vigastused, mis ei vasta olukorra seletusega, kartlik või arglik käitumine (sagedane ringivaatamine, valvsus), kergesti hirmutav või ehmatus ja perekondlike olukordadega seotud hirmude väljendamine. Muud näitajad võivad hõlmata: äärmuslikud muutused magamises, söömises, sotsiaalses või akadeemilises käitumises. Laps võib hakata käituma ka ohtlikult, näiteks tarvitama narkootikume või alkoholi. Ameerika Ühendriikide föderaalseaduste kohaselt ei peeta tagumikule löömist väärkohtlemiseks, välja arvatud juhul, kui tegemist on vigastustega (nt haavad, verevalumid).
4
Tunnistage laste seksuaalset kuritarvitamist. Lapse seksuaalne kuritarvitamine hõlmab lapse privaatsete osade puudutamist/paitamist, seksuaalset kontakti lapsega, vahekorda või muid seksuaalakte või lapse eksponeerimist seksuaalse kujutise või sisuga.]Lapse seksuaalse kuritarvitamise tavalised märgid on: seksist arusaamine. mis on lapse ea kohta liiga küps, võrgutav käitumine või arenguliselt ebasobiv huvi seksi vastu, raskused istumisel või seismisel/kõndimisel, teatud isiku vältimine teadmata põhjusel, piinlikkus oma keha pärast või riietusruumis või kodus riietumise vältimine ja kodust põgenemine. Täiendavad märgid võivad olla, kui laps kasutab selliseid aineid nagu narkootikumid või alkohol, jääb rasedaks või haigestub sugulisel teel levivatesse infektsioonidesse.
5
Tea hooletussejätmisest. Hooletusse jätmist määratletakse lapsele eluks vajalike asjade, sealhulgas toidu, riiete, peavarju ja arstiabi mittepakkumisega. Hooletusse jätmise tunnusteks on see, kui laps: on nähtavalt roojane või lõhnab halvasti, kannab riideid, mis ei istu lapsele või ei sobi lapsele. ilm, halb hügieen ja meditsiinilised või füüsilised probleemid, mida ei ravita. Teised ohumärgid on see, kui laps jäetakse pikaks ajaks üksi ilma täiskasvanu järelevalveta või kui laps on koolist puudu või hilineb sageli.
6
Mõista emotsionaalset väärkohtlemist. Emotsionaalne või verbaalne väärkohtlemine hõlmab karjumist, häbistamist, ähvardamist, nimede hüüdmist, alavääristamist ja muid verbaalseid tegusid, mis võivad põhjustada psühholoogilist kahju. Suulise väärkohtlemise indikaatorid ja hoiatusmärgid on see, kui laps on: sotsiaalselt endassetõmbunud, tal puudub kiindumus hooldaja või vanemaga. , häbi- või süütunne, muretsemine oma käitumise pärast ja äärmuslik käitumine, mis on lapse jaoks ebanormaalne (nt väga leplik/häbelik või väga kangekaelne/vaidlushimuline või oma vanusest vanem või noorem käitumine). küsimus. Kui laps näeb peres vägivalda, on see probleem, millest tuleb teatada.
7
Vähendage enesesüüdistust. On tavaline, et väärkohtlemise üle elanud isikud süüdistavad ennast väärkohtlemises või õigustavad olukorda. Mõistke, et väärkohtlemine pole teie süü. Mõistke, et kui teie olukord langeb neljast väärkohtlemise tüübist (füüsiline, seksuaalne, emotsionaalne, hooletusse jätmine), ei ole see vastuvõetav ja te ei vääri, et teid nii koheldaks, ükskõik mis.
8
Teatage väärkohtlemisest. Täiskasvanute teavitamine peale vägivallatseja on vägivaldsete vanematega suhtlemise kõige olulisem osa. Väärkohtlemine ei ole midagi sellist, millega on lihtne üksi toime tulla. Võite võtta ühendust usaldusväärse täiskasvanu, volitatud reporteri (õpetaja, terapeudi), lastekaitseteenistuse või õiguskaitseorganitega. Lastekaitseteenistuste töötajad ja muud valitsusasutuste töötajad on koolitatud seda tüüpi olukordadega toime tulema. Nad esitavad teile küsimusi ja ütlevad teile, mida eeldada.Teie kohalik õiguskaitseorgan või valitsusasutus viib suure tõenäosusega läbi juurdluse ning teid ja teie teatud pereliikmeid võidakse intervjueerida.Väärkohtlemisest teatamine võib kaasa tuua sotsiaaltöötaja kaasamise teie juhtumisse ja võib nõuda, et teie ja teie vanemad saada haridust või nõustamist. Halvimal juhul eemaldatakse teid teie enda turvalisuse huvides kodust. Sel juhul paigutatakse lapsed tavaliselt kasuperele, kuni vägivaldne olukord on lahendatud.
9
Tehke plaan enda kaitsmiseks. Ohutusplaani koostamine on oluline nii enda ohust eemal hoidmiseks kui ka tulevase kuritarvitamise vältimiseks. Teie plaan peaks sisaldama hoiatusmärke, kuidas põgeneda, kohti, kuhu minna, ja inimesi, kellega rääkida. Kirjutage plaan üles. Seda teavet on raske oma peas hoida, nii et plaani koostades kirjutage kindlasti üles kõik sammud. Kui tunnete end ebaturvaliselt või arvate, et väärkohtlemine on aset leidmas, võtke kohe kasutusele oma ohutusplaan.
10
Tuvastage hoiatusmärgid. Oluline on varakult teada saada, kas vägivaldne olukord on tõenäoline, et saaksite end kaitsta, tegutseda või põgeneda. Mõned olukorrad, mida sageli kuritarvitamisega seostatakse, on järgmised: alkoholi ja/või narkootikumide tarbimine, kõrgendatud viha või stress, suhteprobleemid ja koduvägivald. Kui aga tunnete, et olete otseses ohus, peate olukorrast põgenema, võtma telefoni ja helistama hädaabiteenistustele. Pidage meeles, et vihaga on kõik korras, kuid vägivald või väärkohtlemine pole kunagi okei.
11
Planeerige, kuidas pääseda. Te ei vääri väärkohtlemist ja kui see juhtub, on oluline kaitsta end väärkohtlemise või kahju eest. Tehke kindlaks võimalikud olukorrad, mis võivad tekkida mineviku juhtunu põhjal (kuritarvitamise tüüp ja olemus). Tehke kindlaks levinumad kohad, kus kuritarvitamine võib aset leida. Kui konkreetses ruumis on kuritarvitamist juhtunud, veenduge, et teil on sellest ruumist lihtne väljapääs (olgu see siis uks, aken vms). Veenduge, et teie teele ei jääks mööblitükke ega muid esemeid. Ärge püüdke end oma kodus peita. See võib põhjustada selle, et jääte kuhugi kinni ja te ei pääse turvalisse kohta. Määrake oma kodust väljuvad evakuatsiooniteed. Paljudele kortermajadele on postitatud tuletõrjeplaan; saate teada, kuidas kõige kiiremini oma hoonest väljuda. Kasutage lifti asemel treppe. Saage aru, kuidas aknaid ja uksi lukustada ning kus on teie kodu olulised võtmed.
12
Planeerige, kuhu minna. Määrake kindlaks kindlad turvalised kohad, kuhu minna, kui olete ohus, näiteks naaber või sõbra maja. Veenduge, et need isikud oleksid teie plaanis ja pange tähele, millal nad tavaliselt kodus on, või millal nad ei ole. Tehke kindlaks kiireim ja ohutum viis oma turvalisse kohta jõudmiseks. Kui saate joosta, tehke seda. Kui teil on lihtne juurdepääs transpordile, mida teil on seaduslikult lubatud kasutada, kasutage seda (auto, rula, jalgratas jne). Tehke mitu varuplaani juhuks, kui te ei saa oma kindlasse kindlasse kohta minna. Näiteks tuvastage lähedased avalikud kohad, mis on avatud 24 tundi või millel on lihtne juurdepääs telefonile.
13
Planeerige, kellega rääkida. Tuvastage turvalised isikud, nagu lähedased sõbrad ja pereliikmed, kes hoiavad teid kahju eest või sekkuvad, kui olete hädas. Hoidke olulised telefoninumbrid (nt hädaabikontaktid) alati enda juures. Kui jõuate oma turvalisse kohta, võ