Kuidas saada ehitustehnikuks?

Ehitustehnikuks saamiseks peavad teil olema teadmised ehitusseadustest ja hoone ehitamise protsessidest. Ehitustehnikuks saamiseks vajalik haridus võib olla keskkooli lõputunnistusest bakalaureusekraadini. Ehitusalased teadmised läbi koolituse või varasema töökogemuse parandavad töövõimalusi. See töö on hea lähtepunkt karjääri tegemiseks inseneri, arhitektuuri, geodeesia või ehituse alal. Ehitustehnik võib töötada kohapeal ehitusprojektide juures või kohalikus maakonna- või piirkondlikus kontoris.

Kuigi kõrgharidus võib parandada teie võimalusi selles valdkonnas tööd leida, ei pruugi kraad olla vajalik neile, kes soovivad saada ehitustehnikuks. Mõned neist algtaseme ametikohtadest nõuavad ainult keskkooli diplomit, GED-i (üldhariduse diplom) või ehitustööstuse kogemust. Koolituskursuse läbimine kohalikus tehnikakoolis või sidus- või bakalaureusekraadi omandamine ehitusjuhtimises, ehitusteaduses või hoonete ehitamises suurendab kindlasti teie võimalusi selles valdkonnas. Suurem haridus võib kaasa tuua suurema vastutuse ja kiirema edenemise kõrgematele juhtivatele ja järelevalveametitele.

Neile, kes soovivad saada ehitustehnikuks, on vajalikud tööalased teadmised ja varasem kogemus hooneehituses. Selle töö jaoks vajalikud oskused ulatuvad praktilisest tööst kuni juhtimiskohustusteni. Praktilised oskused hõlmavad oskust kasutada mitmeid erinevaid elektritööriistu ja ehitusseadmeid. Muud vajalikud oskused on kavandite, ehitusskeemide, elektriskeemide, sanitaartehniliste skeemide ja mis tahes muud tüüpi tehniliste jooniste lugemise ja tõlkimise oskus. Nõutav võib olla kommertsjuhiluba või eriluba, mis lubab rasketehnika ja muude ehitussõidukitega sõita.

Ehitustehnikuna võite töötada ühel ehitusobjektil, reisides erinevate ehitusprojektide raames mitme ehitusplatsi vahel või kontoris, mis teostab järelevalvet teatud piirkonna või piirkonna üle. Töökohustuste hulka kuulub töövõtjate ja alltöövõtjate järelevalve, kas kohapeal või väljaspool seda. Ehitustehnikud võivad ka hinnata kulusid, koostada kuluprognoosi esitlusi, pidada läbirääkimisi ehitusmaterjalide ostmise üle, kontrollida tarnijate üldist kvaliteeti ja jälgida edenemist mitmel erineval ehitusplatsil. Väljaspool või kohapeal töötavad ehitustehnikud on enamiku ehitus- ja ehitusprojektide puhul juhtkonna ja tööjõu vahelise kriitilise lülina.