Ameerika Ühendriikide DEFCON (lühend sõnadest “kaitsevalmiduse tingimus”) skaala mõõdab riigi kaitsejõudude erksuse taset. DEFCONi skaala kasutab minimaalselt 5 (tavalise rahuaja staatuse jaoks) ja maksimaalselt 1 (ülemaailmsete tõsiste olukordade, näiteks tuumasõja puhul). Oluline on mõista DEFCON-i süsteemi nii eneseharimise kui ka ebatäpse kasutamise vältimiseks (st “Me läheme DEFCONi kuuesse.”)
1
Õppige DEFCONi skaalat lugema. DEFCONi skaala on viis anda Ameerika sõjaväe valmisolekule arvväärtus. Kõrgemaid DEFCON väärtusi kasutatakse madalama valmisoleku taseme jaoks (rahumeelsemates olukordades), madalamaid DEFCON väärtusi aga kõrgema valmisoleku taseme jaoks (pingelisemates olukordades, kus sõjalise tegevuse võimalus on tõenäolisem). DEFCON-i tase 5 vastab tavalisele rahuajale, samas kui DEFCON-i tase 1 (mida pole kunagi saavutatud) vastab kõige ohtlikumatele olukordadele, nagu näiteks termotuumasõda. Pange tähele, et sõjaväe erinevatele harudele saab väljastada erineva DEFCON-taseme. Näiteks Kuuba raketikriisi ajal, mida üldiselt peetakse Ameerika sõjaajaloo üheks pingelisemaks hetkeks, läks õhujõudude strateegiline väejuhatus DEFCON 2-le, ülejäänud sõjavägi aga DEFCON 3-le.
2
Kasutage rahuajal DEFCON 5. DEFCONi tase 5 on väga hea, et seda tingimust kasutatakse normaalse rahuaja sõjalise valmisoleku tähistamiseks. DEFCON 5 puhul ei võta USA sõjavägi laiaulatuslikke ettevaatusabinõusid peale tavapäraselt nõutava. Pange tähele, et DEFCON 5 ei pruugi olla märk sellest, et maailmas on rahukonfliktid, isegi suured konfliktid, mis võivad esineda kogu maailmas. DEFCONi ajal 5. Sel juhul aga otsustavad sõjaväelased, et need sündmused ei kujuta endast märkimisväärset kaitseohtu.
3
Erksuse suurendamiseks kasutage DEFCON 4. DEFCON 4 on esimene valmisoleku tase, mis ületab DEFCON 5 algväärtust ja seega on valmisolekus üsna kerge tõus (kuigi tõus DEFCON 5-lt DEFCON 4-le on kindlasti märkimisväärne). See DEFCON-i tase tähendab suurenenud jõupingutusi luureandmete kogumiseks ja mõnikord ka riiklike julgeolekumeetmete karmistamist. Siiski ei ole see tavaliselt märk sellest, et sõjavägi (või rahvas) on otseses rünnakuohus. Kaasaegses maailmas arvatakse, et DEFCON 4 antakse mõnikord välja pärast väiksemaid kuni mõõdukaid terrorirünnakuid ja poliitiliselt motiveeritud tapmisi või pärast potentsiaalsete kruntide paljastamist. Eeldatavasti tehakse seda edasise vägivalla ootuses, et selleks valmistuda ja ennetada.
4
Kasutage DEFCON 3 pingelistes sõjalistes/poliitilistes olukordades. Olukorrad, mis nõuavad DEFCON 3 kasutamist, on tõsised, kuigi need ei pruugi kujutada otsest ohtu Ameerika riigi olemasolule või stabiilsusele, kuid nõuavad märkimisväärset valvsust. Sellel tasemel seatakse Ameerika sõjaväelased kõrgendatud valmisolekusse eelkõige mobilisatsiooni ootuses, õhujõude hoitakse operatsioonide alustamiseks valmis vaid 15-minutilise etteteatamisega. Lisaks võib kogu sõjaline side olla salastatud protokollide alusel krüpteeritud. Ajalooliselt on DEFCON 3 vastanud tavaliselt olukordadele, kus sõjaline tegevus USA või mõne tema liitlase vastu oli selge võimalus. Näiteks operatsiooni Paul Bunyan ajal, mille tulemuseks oli DEFCON 3, tapsid Põhja-Korea väed Korea demilitariseeritud tsoonis (DMZ) kaks Ameerika ohvitseri. Antud juhul anti välja DEFCON 3, kuna tekkis võimalus, et mis tahes vead tekkinud vastasseisus võivad vallandada avatud sõja üle Korea piiri (tollal oli see poliitiliselt ja sõjaliselt pingeline piirkond, nagu praegu).
5
Suuremate ohtude korral kasutage DEFCON 2. DEFCON 2 viitab jõuvalmiduse edasisele tõusule, mis jääb maksimaalsest valmisolekust veidi allapoole. Lahingujõud on suuremateks operatsioonideks valmis vaid mõne tunni jooksul. DEFCON 2 suurendamine on väga tõsine, kuna need olukorrad sisaldavad märkimisväärset ohtu USA või tema liitlaste vastu suunatud suurte sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks, sealhulgas tuumarelvade kasutamiseks. DEFCON 2 on tavaliselt ette nähtud kõigile, välja arvatud sõjaliselt kõige pingelisematele rahvusvahelistele olukordadele. Kõige tähelepanuväärsem aeg, mil DEFCON 2 on kunagi välja antud, oli Kuuba raketikriisi ajal, kuigi see deklaratsioon piirdus õhujõudude strateegilise juhtimisega. See on aga ainus kord, mil laiaulatuslik DEFCON 2 hoiatus on välja antud, kuid kuna DEFCONiga seotud teavet hoitakse tavaliselt salastatuna, pole täpselt kindel, mitu korda see valmisolekutase on saavutatud.
6
Maksimaalse erksuse saavutamiseks kasutage DEFCON 1. DEFCON 1 viitab maksimaalsele sõjalisele valmisolekule, arvatakse, et väed, mille DEFCON tase on 1, on alati valmis koheseks tegevuseks. DEFCON 1 on reserveeritud absoluutselt kõige ohtlikumate ja raskemate olukordade jaoks, sealhulgas USA või mõne tema liitlase osalusel ähvardav või käimasolev tuumasõda. Kuigi, nagu eespool märgitud, hoitakse DEFCONi tasemeid tavaliselt salastatuna seni, kuni pärast seda arvatakse, et DEFCON 1 ei ole kunagi varem välja antud USA sõjaväe haru jaoks. Mõned piiratud, kontrollimatud tõendid viitavad sellele, et DEFCON 1 võis teatud sõjaväeüksuste jaoks käivituda esimese Lahesõja ajal. Kui need väited vastavad tõele, kehtivad need siiski ainult üksikute üksuste, mitte tervete sõjaväeharude kohta.
7
Saate aru, kuidas DEFCON tasemeid määratakse. Täpne protsess, mida sõjavägi kasutab DEFCONi suurendamise väljakuulutamiseks, ei ole avalikkusele täiesti arusaadav. Tavaliselt eeldatakse, et sõjalist valmisolekut tõstavad staabiülemad (Ameerika sõjaväe kõrgeimad komandörid) presidendi heakskiidul. Mõned anekdootlikud tõendid viitavad siiski sellele, et tipptasemel sõjaväejuhid suudavad näiteks ilma presidendita DEFCONi taset tõsta, mõned allikad teatavad, et õhujõudude strateegilise väejuhatuse otsus Kuuba raketikriisi ajal väljastada DEFCON 2 sündis president Kennedy sekkumiseta. .Pange veel kord tähele, et täpsed tegevused, mida sõjavägi igal DEFCONi tasemel teeb, hoitakse arusaadavatel põhjustel saladuses. Seega põhineb enamik DEFCON-i skaalal üldsuse käsutuses olevast teabest vanadel desalastamata dokumentidel või ajaloolistel DEFCONi “naeludel”, mis on avalikkusele pärast fakti avalikustatud. Kuigi mõned mittesõjalised valitsusvälised allikad võivad väita, et teavad praegust DEFCON-i taset, ei saa seda kuidagi kontrollida.
8
Olge teadlik teistest USA hoiatusskaaladest. DEFCONi skaala ei ole ainus mõõdik, mida USA valitsus ja sõjavägi kasutavad oma valmisoleku hindamiseks väliste ja sisemiste ohtude vastu. Nende hulka kuuluvad LERTCON (kasutavad USA ja NATO liitlased), REDCON (kasutavad üksikud USA sõjaväeüksused) ja palju muud. Kuid kõige olulisem hoiatusskaala peale DEFCONi on tõenäoliselt EMERGCONi skaala. Need tingimused (mida pole kunagi varem välja antud) arvatakse olevat välja antud tuumasõja korral ja hõlmavad nii tsiviil- kui ka sõjalisi direktiive. EMERGCONil on kaks tasandit, mis on: Kaitseavarii: tehakse suurte vaenulike rünnakute korral USA või liitlasvägede vastu välismaal. Välja antud ühtse komandöri või kõrgema asutuse poolt. Õhukaitse hädaolukord: loodud rünnakute korral USA, Kanada või Gröönimaa sõjaliste objektide vastu. Väljastanud Põhja-Ameerika lennundus- ja kosmosekaitse väejuhatuse ülem. Pange tähele, et definitsiooni järgi lähevad kõik sõjalised jõud DEFCON 1-le, kui väljastatakse EMERGCON.
9
Uurige DEFCONi skaala ajalugu. Kuigi suurt osa DEFCONi skaala ajaloost hoitakse arusaadavatel põhjustel saladuses, on avalikkusele kättesaadav salastamata teave omaette põnev. DEFCONi süsteem, mis loodi 1950. aastate lõpus vahendina NORADi kaitsealaste jõupingutuste koordineerimiseks USA ja Kanada vahel, on selle loomise ja praeguse vormi vahel läbi teinud mitmeid muudatusi. Näiteks algsel DEFCONi skaalal olid “alamkategooriad” mitu DEFCONi taset: “Charlie” ja “Delta” DEFCON 4 all ning “Alpha” ja “Bravo” DEFCON 3 jaoks. Lisaks oli selle “hädaolukorra” tase üle DEFCON 1, mis sarnanes suuresti ülalkirjeldatud EMERGCONi skaalaga.