Telediktor töötab selle nimel, et anda telesaatele häält ja ta võib sageli tutvustada saadet, pakkuda jutustust, mis viib reklaamipausini või sealt tagasi ning pakub programmi jaoks mitmeid muid teenuseid. Diktoriks võib olla taustamängija, keda on raske ära tunda või kelle häält ei kuule isegi kodused vaatajad ning kes kõnetab vaid stuudios viibivat publikut. Teisest küljest võib telediktor olla saate lahutamatu osa ning saate hääl võib muutuda sama äratuntavaks ja esile tõstetud kui peamised staarid ise.
Igal telesaatel ei ole teadustajat, kuid neid leidub tavaliselt mängusaadete, vestlussaadete ja uudistesaadete juures. Teadustajaks võib olla keegi, keda nähakse, võib-olla kaasnäitleja või peastaari “kõrvalöök”, või ta võib olla nähtamatu kohalolek, kes annab saatele hääle, kuid kelle nägu on harva või üldse näha. ekraan. Telediktoril võivad olla ka erinevad rollid ja kohustused olenevalt saate tüübist, mille kallal ta töötab.
Uudistesaadete puhul töötab teadustaja sageli telesaadete suulise sissejuhatuse pakkumiseks. Kuigi seda saab teha uudisteankur ise, võib seda pakkuda keegi teine. Seda tüüpi rolli võib mõnikord täita eristatava või tähelepanuväärse häälega kuulsus ja see võib sageli eristada konkreetset saadet teistest sarnastest saadetest. Seda tüüpi saadete puhul võib telediktor publiku kuuldud sõnumid eelnevalt salvestada ja seda saab teha helikabiinis, ilma et diktor oleks kunagi eetris oleva talendiga samas komplektis.
Mõned mängusaated ning päevased ja hilisõhtused jutusaated sisaldavad tavaliselt ka tutvustusi ja reklaamipause, mis liiguvad sisse ja välja televisiooni diktori jutustuse kaudu. Sellistes olukordades võib teadustaja tõenäolisemalt saada osa saatest ja teda võidakse etenduse ajal ekraanil näha. Saatejuht või saatejuhid võivad sageli viidata häält andvale isikule ja ta võib regulaarselt esineda või oma häälega kaasas käia väljamõeldud isiksusega. Telediktor võib isegi olla saates kaassaatejuht, nagu on sageli nähtud hilisõhtuste jutusaadete ja bändijuhi või saatejuhi kaasamise puhul.