Kuidas parandada laste sotsiaalseid oskusi

Sotsiaalsed oskused on laste arendamiseks olulised. Tugevad sotsiaalsed oskused võivad aidata isiklikes suhetes ja tööalases karjääris. On mitmeid viise, kuidas saate aidata oma lastel oma sotsiaalseid oskusi parandada. Alustuseks selgitage heade kommete ja lahkuse põhitõdesid. Sealt leiate tegevusi, nagu rühmategevused ja sport, mis aitavad sotsiaalseid oskusi tugevdada. Vajadusel otsige abi spetsialistidelt, kui arvate, et teie lapsel ei arene piisavaid sotsiaalseid oskusi.

1
Selgitage isiklikku ruumi. Üks sotsiaalsete oskuste põhialuseid hõlmab isiklikku ruumi. Väikesed lapsed ei pruugi mõista, et igaühel on isiklik ruumimull, mida tuleks austada. Selgitage lastele, et isiklik ruum on inimeseti ja kultuuriti erinev. Inimesed, kellega nad on lähedasemad, nagu sugulased ja õed-vennad, võivad olla kallistamisele ja puudutamisele rohkem avatud kui võõrad. Samuti võivad teistest kultuuridest pärit inimesed eelistada rohkem või vähem isiklikku ruumi. Rääkige lastele, kuidas lugeda kehakeelt. Õpetage neile, et inimeste pingestamine, käte ristamine ja taganemine on märk sellest, et nende isiklik ruum on tunginud. Samuti peaksite lastele teatama, et neil on õigus oma isiklikule ruumile. Ärge tõstke neid ilma nende loata üles ega kallistage neid, kui nad ei taha, et neid kallistatakse. Andke neile teada, et neil on võim oma keha üle. Õpetage lapsi tegema sama vastutasuks. Laske neil enne inimeste kallistamist, sülle istumist ja nii edasi luba küsida.

2
Õpetage empaatiat. Empaatia on veel üks oluline sotsiaalsete oskuste alus. Väikese lapse vaatenurk on piiratud. Lastel võib olla raske mõista, kuidas panna end teise inimese olukorda. Proovige teha jõupingutusi, et aidata lastel empaatiat mõista. Julgustage lapsi oma kujutlusvõimet kasutama. Laske neil kujutada end erinevates stsenaariumides. Otsige õppimisvõimalusi kogu päeva jooksul. Näiteks kui teie laps ütleb teile, et ta nägi, kuidas kedagi koolis näksitakse, julgustage last ette kujutama, kuidas ta end sarnase stsenaariumi korral tunneks. Telerit või filme vaadates küsige oma lastelt, kuidas tegelane end nende arvates tunneb ja miks. Julgustage neid kujutlema end sarnases stsenaariumis ja mõtlema, kuidas nad end tunneksid.

3
Aidake lastel mõista, kuidas vestlust pidada. Põhilised vestlusoskused on sotsiaalse arengu jaoks üliolulised. Väikesed lapsed ei tea sageli, kuidas vestelda, ja võivad vestlusi katkestada või öeldut ignoreerida. Rääkige oma lastega vestluse põhioskustest. Rääkige lastega, kuidas vestlusesse siseneda. Selgitage põhilisi tervitusi. Paluge lastel teisi tervitada, öeldes näiteks “Tere!” ja kuidas sul läheb?” Selgitage ka mitteverbaalseid vihjeid, nagu lehvitamine, naeratamine, noogutamine ja käe värisemine. Selgitage lastele, et nad peaksid vestluses kordamööda rääkima. Öelge neile, et enne sekkumist on oluline oodata, kuni keegi teine ​​kõne lõpetab. Samuti õpetage lastele kuulamist. Selgitage, et vestluse käigus peaksite vastama sellele, mida teine ​​inimene ütleb, mitte lihtsalt endast rääkima. Õpetage oma lastele, kuidas olla inimestega rääkides enesekindel. Selgitage oma lapsele, et enesekehtestamine ei ole sama, mis agressiivne olemine. See tähendab, et küsige seda, mida soovite otse ja ausalt. Inimesed, kes suhtlevad enesekindlalt, ei kasuta ähvardusi, solvanguid ega vabandusi, et saada seda, mida nad tahavad.

4
Õpetage tundma elementaarseid kombeid. Lapsed ei tea sageli elementaarseid kombeid, mistõttu on oluline ka neid õpetada. Selgitage lastele, et väga oluline on öelda palun, aitäh, vabandust ja muid ühise viisakuse vorme. Kehtestage oma kodus reegel rõõmude ja tänamise meelespidamise kohta. See näitab lastele, kuidas positiivseid kombeid edasi anda.

5
Rääkige soovide ja vajaduste väljendamisest. Lapsed võivad soovide ja vajaduste väljendamisel sageli kogemata öelda solvavaid asju. Näiteks võib teie tütar öelda oma vanemale vennale, et ta on kuri, kui ta ei anna talle mängu ajal järjekorda. Ta püüab suhelda, et talle ei meeldi end kõrvalejäetuna tunda. Õpetage lastele, kuidas teistele õigesti öelda, mida nad tahavad ja vajavad. Püüdke lapsed hetkest kinni. Võite kuulda, kuidas teie poeg ütleb teie tütrele, et ta jahib mänguasja. Tehke vahele midagi sellist: “Mason, mida sa tegelikult mõtled, on see, et sa tahad, et Charlotte annaks sulle pöörde. Ütle talle, et ka sa tahad end kaasatuna tunda.” Õpetage lapsi olema teiste inimestega otsekohesed käitumise osas, mis neile ebamugavaks teeb. Eelkooliealine laps võib jalaga lüüa ja lüüa, kui ta tunneb, et tema üle nalja tehakse. Selle asemel õpetage teda oma sõnu kasutama. Öelge talle, kui teda mõnitatakse, et öelda midagi sellist: “Mu tunne teeb haiget, kui sa nii räägid ja ma vajan, et sa lõpetaksid.” Laske lastel peatuda ja mõelda, kui nad on ärritunud. Kui laps pole kindel, mida ta tahab või vajab, esitage küsimusi, et aidata lapsel sellest aru saada. Küsige midagi sellist: “Miks see sind vihastab? Miks sa nii reageerid?”

6
Lugege oma lastele. On näidatud, et ilukirjanduse lugemine soodustab nii laste kui ka täiskasvanute empaatiatunnet. Eelistage kvaliteetseid kirjanduslikke lastelugusid populaarse ilukirjanduse asemel, sest massipublikule mõeldud teostes on tegelased sageli vähem arenenud. Klassikalised lastelood, nagu Väike prints ja Charlotte’i veeb, võivad aidata lastel empaatiat arendada. See võib aidata lastel kogu elu jooksul paremaid sotsiaalseid oskusi õppida.

7
Hea käitumise modelleerimine. Suurepärane viis aidata oma lapsel mõista sotsiaalseid oskusi on lihtsalt hea käitumise modelleerimine. Olge oma igapäevaelus teiste vastu lugupidav. Kui viite oma lapsed poodi, vestelge kassapidajaga viisakalt. Kui tulete oma lapsele pärast kooli järele, olge teiste vanemate, õpetajate ja kooliametnike suhtes lahke ja viisakas. Lapsed vaatavad oma vanemate poole ja omandavad teid jälgides head harjumused.

8
Mängige emotsionaalseid šaraade. Emotsionaalsed šaraadid on suurepärane mäng, mille eesmärk on õpetada lapsi lugema mitteverbaalseid sotsiaalseid vihjeid. Mängu mängimiseks võite paberitükkidele kirjutada erinevaid emotsioone, nagu rõõmus, kurb, hirmul jne. Seejärel asetage paberilehed mingisse anumasse. Joonistage kordamööda paberitükke ja näitlege emotsioone välja. See võib aidata lastel teatud emotsiooni kogedes ära tunda, kuidas keegi välja näeb. Saate mängida ka variatsiooni, mis sarnaneb pildimaterjaliga. Laske oma lastel joonistada pilte inimestest või loomadest, kes annavad edasi teatud emotsioone, ja proovige seda emotsiooni ära arvata.

9
Mängige mänge, mis soodustavad silmsidet. Silmside on ka oluline sotsiaalne oskus. Lääne kultuuris näitab silmside säilitamise oskus kellelegi, et kuulate ja pöörate tähelepanu. Mängige mänge, mis õpetavad lastele silmsidet hoidma.Jälgimise võistlused võivad olla lõbus ja mänguline viis, kuidas õpetada lastele silmsidet.Saate mängida mängu “Silmad otsmikul”. Asetage oma otsaesisele paar silmapaari ja juhendage lapsi kleebisel silma peal hoidma. See ei ole täpselt silmside, kuid see annab lastele tunde, kuhu nad peaksid kellegagi rääkides vaatama. Kiigel mängides julgustage last teiega silmsidet looma. Õpetage kindlasti laps, et mitte kõik kultuurid ei väärtusta silmsidet ja mõned kultuurid peavad silmsidet isegi ebaviisakaks.

10
Toetage sõprussuhteid. Sõprussuhted on lapse sotsiaalse arengu jaoks olulised. Selleks, et aidata oma lapsel arendada sotsiaalseid oskusi, toeta tema sõprussuhteid. Aidake neil õitseda ja areneda. Korraldage mängukohti. Rääkige oma laste sõprade vanematega ja pakkuge, et lapsed saaksid üheks päevaks külas olla. Viige oma lapsed üritustele, kus ta kohtub sõpradega. Kooliüritused, sünnipäevapeod ja väljasõidud sellistesse kohtadesse nagu park võivad olla suurepärane viis tagada, et teie laps kohtub regulaarselt oma sõpradega. Aidake oma lapsel lahendada sõprussuhete lõhesid. Selgitage, et on normaalne, et sõbrad kaklevad või vihastavad üksteise peale. Julgustage last vabandama, kui ta sõbra tundeid riivab.

11
Laske oma lastel meeskonnasporti mängida. Uuringud näitavad, et meeskonnaspordi kaudu saab õppida olulisi sotsiaalseid oskusi, nagu juhtimine ja empaatia. Kui teie lapsed on spordist huvitatud, kaaluge nende registreerimist mingis väikeses liigameeskonnas. Lisaks üldistele sotsiaalsetele oskustele positiivselt avaldab sportimine kehalist aktiivsust ja tervislikke harjumusi. Lapsed, kes nooruses meeskonnaspordiga tegelesid, suitsetavad vähem ja neil võib olla ka parem enesehinnang. Pidage siiski meeles, et mitte kõik lapsed ei naudi sporti. Kui teie laps on spordile väga vastupidav, ärge sundige seda. On palju muid klassiväliseid tegevusi, mis edendavad meeskonnatööd ja koosolemist. Need võivad teie lapsele olla sama kasulikud kui meeskonnasport.

12
Kaasake oma laps koolivälistesse tundidesse. Koolivälised tunnid võivad olla suurepärane viis julgustada lapsi sotsiaalseid oskusi arendama. Julgustage oma lapsi koolis klubidega liituma või osalema kohalikes organisatsioonides. Võtke arvesse oma lapse huvisid. Kui teie lapsed on huvitatud kirjutamisest ja kunstist, laske neil minna tunde kohalikus kunstikeskuses või registreeruda koolilehele. Mõelge klubidele, nagu Girl Scouts või Boy Scouts. Paljud lapsed õpivad selliste organisatsioonide kaudu olulisi oskusi.

13
Vajadusel pöörduge terapeudi poole. Kui teie laps ei paista sotsiaalselt arenevat, võib see viidata vaimse tervise häirele. Kui teil on muret oma lapse sotsiaalse arengu pärast, rääkige lastepsühhiaatri või -terapeudiga. Võite küsida saatekirja oma lapse tavaarstilt või leida terapeudi oma kindlustusandja kaudu.

14
Tunnistage laste sotsiaalseid viivitusi. Kui teie laps ei arene sotsiaalselt, võib see olla märk sellest, et midagi on teisiti. Erinevad seisundid, nagu geneetiline puue või autism, võivad põhjustada teie lapse aeglasemat või ebaühtlast arengut. Pöörduge abi lastearsti või lastepsühhiaatri poole, kui teie lapsel näib olevat raskusi järgmistes valdkondades: 19–24 kuu vanuselt ei pruugi teie laps teistega suhelda. Teie laps ei pruugi teile otsa vaadates naeratada ega reageerida. Samuti ei pruugi laps mängus osaleda ega tuttavate objektide pilte ära tunda. Need sümptomid võivad viidata sellele, et teie laps võib olla autist. Autismi korral võib lapse vanemaks saades sotsiaalne areng jätkuda aeglaselt või ebaühtlases tempos. Laps ei pruugi osaleda lühikestes vestlustes, järgida lihtsaid juhiseid, kuulata lugusid, luua sõpru, algatada vestlusi ega väljendada füüsilisi seisundeid. See tähendab, et teie laps ei pruugi öelda selliseid asju nagu “Ma olen näljane” või “Mul on haiget”.

15
Rääkige oma lapse õpetajatega. Peaksite oma lapse õpetajatega regulaarselt rääkima. Küsige kindlasti õpetajalt oma lapse sotsiaalse arengu kohta. Samuti soovite veenduda, et teie last ei kiusata ega ahistata koolis. Kiusamine võib lapse sotsiaalses arengus veidi tagasi lükata. Tervislikud suhted oma lapse õpetajaga võivad aidata teil hoida silma peal sellistel probleemidel nagu kiusamine.