Kas olete mures kellegi pärast, kes mõtleb enesetapule? Võib olla raske teada, mida teha või kuidas olukorda lahendada. Olulise tähtsusega on olla pigem toe kui hinnangu allikas. Ärge arvake, et peate olema nende nõuandja või lahendama nende tundeid. Olge advokaat, et inimene saaks kohe abi, kui ta soovib enesetapu. Tegelege kindlasti enesehooldusega. See aitab vältida liigset stressi ja väsimust, kui aitate kedagi, kellest hoolite.
1
Abi otsima. Kui kellelgi on praegu enesetapumõtted, on nende ühendamine vaimse tervise kriisispetsialistiga võtmetähtsusega. Jääge koos inimesega, kellest hoolite, kui ta helistab abi paluma. Olenemata sellest, kas inimesel on aktiivne plaan endalt elu võtta või mitte, vajab ta enesetapumõtete lahendamiseks tõenäoliselt professionaali juhiseid. Olge “vaimse tervise esmareageerija” ja tegutsege selle inimese hoolduse koordinaatorina. Ravige kellegi vaimse tervise kriisi sama kiiresti kui krambi või insulti põdevat inimest. Selle inimese abi saamisega viivitamine võib olla elu ja surma küsimus. Helistage enesetapu vihjetelefonile. USA-s saate vaimse tervise kriisispetsialistidega ühendust võtta riiklikul enesetappude ennetamise abitelefonil (1-800-273-8255, ööpäevaringne juurdepääs) http://www.suicidepreventionlifeline.org/. Juurdepääs viivitamatutele teenustele , helistage oma kogukonna kohalikule kriisitelefonile. Võtke ühendust isiku tervishoiuteenuse osutaja või terapeudiga, kui ta on parasjagu ravil. Helistage numbril 9-1-1 ja küsige vaimse tervise koolitusega ametnikku. Kui inimene on võimeline ja soovib, võtke ühendust inimene lähimasse kiirabi. ER töötajatel on käepärast kohalikud ressursid ja vaimse tervise spetsialistid, kes saavad aidata.
2
Võtke kellegi enesetapumõtteid tõsiselt. Kui keegi väidab, et tal on enesevigastamise või enesetapumõtted, ärge vähendage oma tundeid. Võtke nende öeldut tõsiselt, kuna nad otsivad abi. Ärge ignoreerige nende tundeid, et vältida enesetapu teemat. Kui küsite kelleltki, kas tal on enesetapu- või enesevigastamismõtteid, ei tee keegi suurema tõenäosusega enesetapukatset. Lapsed ja teismelised võivad väljendada oma tundeid enesetapu või depressiooni suhtes teisiti kui täiskasvanud. Olge valmis kuulama oma last või teismelist, isegi kui nad ei räägi konkreetselt enesetapust. Mõelge sellele, kas teie laps tõmbub teistest inimestest eemale ja käitub ebakorrektselt. Ärge kunagi vaadake enesetapuähvardusi kui “tüüpilist teismeliste melodraama”. Vältige nende enesetapumõtetele šoki või taunimisega reageerimist. Vältige selliste sõnade ütlemist nagu “See on naeruväärne jutt” või “Kas sa oled hull?!”
3
Pakkuda empaatiat. Laske inimesel rääkida sellest, mis teda häirib. Olge toetav ja mitte hukkamõistev. Oluline on neile näidata, et hoolite ja toetate neid. Olge oma sõnadega õrn ja julgustage. Öelge midagi sellist: “Ma olen teie jaoks siin. Mul on kahju, mida te tunnete.” Lähenege inimesele, kes soovib enesetappu, kui väga haavatavale inimesele. Vältige nende emotsioonide pärast halvasti tundma panemist. Pakkuge pigem kinnitust kui kriitikat. Kaaluge selliseid asju nagu: “Ma näen, et sul on sisemiselt tõesti valus.” Kallista neid või hoidke käest. Näidake, et hoolite nendest.
4
Tea hoiatusmärke. Mõelge sellele, kuidas teile hooliv inimene on viimasel ajal käitunud või käitunud. Proovige õppida tundma enesetapumõtlemise sümptomeid. Igaüks tegutseb erinevalt, kuid on mõned ühised sümptomid. Mõelge järgmistele märkidele: rääkimine soovist surra või ennast tappa. Öeldes: “Surm tundub parem kui selle läbi elamine.” Otsivad, kuidas ennast tappa või selleks vahendeid, nagu veebist otsimine või relva ostmine. Tunnevad end lootusetuna ja kinnitavad, et neil pole põhjust elada. Öeldes näiteks: “Huvitav, kui palju inimesi tuleks minu matustele, kui ma suren?” või “Ilma minuta oleks kõigil parem.” Rääkides lõksus olemisest ja tugevast valust. Öeldes: “Mõnikord soovin, et saaksin lihtsalt magama minna ja mitte kunagi üles ärgata.” Uimastite või alkoholi tarvitamise suurenemine, ärritatud või hoolimatu käitumine, teistest eemaldumine ja selliste asjade ütlemine nagu “midagi pole oluline.” Raevu väljendamine või kättemaksusoovist rääkimine. ebaühtlane unegraafik, näiteks liiga palju või liiga vähe äärmuslikud meeleolumuutused
5
Teadke riskitegureid. Teatud tervise-, keskkonna- ja ajaloolised tegurid võivad kõik suurendada inimese enesetapu kalduvuse tõenäosust. Neid tegureid on oluline teada ja teada, millised neist kehtivad teile hooliva inimese puhul. See aitab teil nende olukorda paremini mõista ja teada, millal abi saamiseks pöörduda. Mõned riskitegurid on järgmised: stressirohked elusündmused ja olukorrad, nagu lahutus, kiusamine või lähedase surm; enesetapukatsete perekonna ajalugu; vaimse tervise seisundid, nagu depressioon, ärevushäired või bipolaarne häire; teatud ravimite, näiteks rasestumisvastaste ravimite või antidepressantide võtmine, eriti kombinatsioonis narkootikumide või alkoholiga
6
Küsige kelleltki avalikult tema enesetapumõtete kohta. Kuigi võib tunduda keeruline rääkida tundlikust teemast nagu enesetapp, on see kiireloomuline küsimus, mida tuleks hinnata ilma hinnanguteta. Püüdke saada olukorra fakte ja mõista inimese mõtlemist. Esitage seda tüüpi küsimusi: “Kas tunnete end nii halvasti, et mõtlete enesevigastamisele või enesetapule?” Kui jah või kui inimene kõhkleb eitavalt vastata, siis küsige: “Kas olete mõelnud, kuidas te seda teeksite?” Kui jah, siis küsige: “Kas teil on, mida vajate?” Kui jah, siis küsige: “Kas olete mõelnud, millal soovite seda teha?” Mida rohkem on keegi jaatavalt vastanud, ja seda üksikasjalikumalt on nende plaanis, seda suuremas ohus nad on. Ärge viivitage sellele inimesele hädaabi otsimisega.
7
Ärge proovige olukorda ise lahendada. Vältige püüdlust olukorda ise lahendada ja seejärel lahkuge neist. Kui te ei ole koolitatud vaimse tervise spetsialist, ei tohiks te tegutseda nende ainsa nõustajana. Vältige nende üksi jätmist, kui lähete abi otsima. Püüdke saada täiendavat abi, et tulla teie ja teie hooliva inimese juurde. Abi otsides uurige, kas teised inimesed saavad aidata teile hoolivale inimesele empaatiat ja tuge pakkuda. Veenduge, et need inimesed ei mõistaks olukorda.
8
Vältige kellegi trauma või depressiivsete mõtete sisestamist. Seadke emotsionaalsed piirid enda ja inimese vahele, kellest hoolite. Kuigi on oluline olla empaatiline, vältige kellegi negatiivsete mõtete, tunnete või käitumise võtmist. See ei pruugi alguses olla märgatav, kuid kui aitate pidevalt kedagi, kes on depressioonis ja suitsiidil, võib see teile emotsionaalset mõju avaldada. Hooldajad või vaimse tervise spetsialistid võivad kogeda nn “emotsionaalset läbipõlemist” või “kaastunnet”. väsimus.” Mõelge hoolikalt, kas teil võib seda tekkida. Raskete emotsioonidega võib olla raske toime tulla. Kui tunnete end kurvana, kui näete kedagi, kellest hoolite, haiget või masendust, pole sellest midagi. On loomulik olla kurb, kui keegi teine on kurb. Lihtsalt veenduge, et need tunded ei raiskaks teid ega kahjustaks teie igapäevaste toimingute tegemise võimet.
9
Hoolitse enda eest füüsiliselt. Suure stressi ajal, näiteks enesetapu kalduva inimese abistamisel, on oluline leida aega iseenda jaoks. Oma keha eest hoolitsedes saate vabastada osa kellegi eest hoolitsemise stressist. Mõelge järgmistele viisidele, kuidas oma keha liikuma panna, et end paremini tunda: Treenige paar korda nädalas.Käige regulaarselt jõusaalis.Võtke treeningtund.Minge jalutama.
10
Kasutage lõõgastustehnikaid. Tuletage endale meelde, et elus on häid asju. Oluline on ühendada meel oma kehaga. Lõõgastustehnikad aitavad vähendada ärevust ja stressi. Siin on mõned, mida kaaluda: mediteerige või palvetage. Asetage end rahustavasse kohta, kus saate end keskenduda. Võtke õrn jooga. See keskendub venitamisele ja hingamisele. Kasutage sügavaid hingamisharjutusi. Need harjutused õpetavad keskenduma oma hingamisele ja suunama oma ärevust ümber.
11
Leidke positiivseid viise enese rahustamiseks. Veenduge, et kui olete kedagi teist aidanud, aitate ka iseennast. Leidke tervislikke ja lõõgastavaid viise stressirohketest olukordadest lõõgastumiseks. Kuigi on oluline teisi aidata, peate leidma aega ka iseenda jaoks. Võtke kuuma dušši või vanni. Mine spaasse. Tehke massaaži. Tehke midagi kunstilist. Kuula muusikat. Kirjutage päevikusse. Joonista. Magage hästi. Leidke aega puhkamiseks ja omaette olemiseks. Lõdvestu ilma segajateta.
12
Arutage ravivõimalusi meditsiini- ja vaimse tervise pakkujatega. Kui see inimene on depressioonis, veenduge, et ta on abi otsinud tervishoiu- ja vaimsete teenuste osutajatelt. Nad võivad olla helistamiseks liiga masendunud. Pöörduge nende nimel ja rääkige professionaaliga, mis teie ja teile hooliva inimesega toimub. Olge tervishoiuteenuste advokaat. Kaaluge temaga istumist ja viibimist, kui nad helistavad ja kui kohtumine on kokku lepitud. Kui ta vajab abi vastuvõtule jõudmisel, aidake inimest transpordi leidmisel või minge temaga vastuvõtule. Tervishoiu ajal teenusepakkujatel ei pruugi olla võimalik teile kellegi teise kohta isiklikku teavet avaldada, kui olete selle isikuga koos, võivad nad anda avaldamiseks loa.
13
Looge sõprade ja pere seas tugev tugisüsteem. Tuletage endale ja inimesele, kellest hoolite, meelde, et te kõik pole üksi. Koos olete tugevamad. Kui asjad muutuvad keeruliseks, on oluline pöörduda sõprade ja perega, et anda neile teada, et vajate abi. Enesetapuga toimetulekut ei tohiks teha üksi. Rääkige sõprade ja perega, kuidas tulla toime suitsidaalse inimese abistamisega. Inimeste reaktsioonid või toetus võivad olla erinevad olenevalt sellest, kas suitsidaalne isik on väike laps, teismeline või täiskasvanud laps, või partner. Sellest hoolimata tuleks enesetapu kalduva inimese aitamist kohelda ettevaatlikult ja toetada. Olge avatud kellegagi, keda usaldate. Öelge neile, et selle inimese enesetapumõtted mõjutavad teid. Rääkige nendega sellest, mida olete nende ja enda jaoks teinud, et sellega toime tulla. Ärge tundke, et olete seda inimest aidates üksi. Vaadake, kas sõbrad ja perekond saavad suitsidaalset inimest külastada. Kaasake teisi abistamisse. Olukorra suhtes avatud ja siiras olemine aitab vähendada enesetapuga seotud häbimärgistamist.
14
Kaaluge endale professionaalse toe otsimist. Kui inimese enesetapumõtted tekitavad sinus depressiooni või ärevust, mõelge, kuidas saaksite endale abi saada. Vältige “pingutamist” ja vaadake, kuidas saate oma kogukonnast tuge leida. Seal on palju tugiprogramme, mis on mõeldud depressiooni või raske vaimuhaigusega inimeste pereliikmetele. Mõelge järgmistele: tugirühmad kas oma kogukonnas või võrgus. Kaaluge rühmitusi National Alliance on Mental Illness (NAMI) kaudu: http://www.nami.org/Individual counselingNõustamine või vaimne tugi teie jumalateenistuse kauduTeie tervishoiuteenuse osutaja Teie kool või töötajate abiprogramm tööandja kaudu