Ilukirjanduse kirjutamise eesmärk on hoida lugejat looga seotud. Kuid halb dialoog on midagi, mis võib lugeja tähelepanu hävitada, kuid siiski häirida. Jätkake lugemist, et mõista dialoogi põhitõdesid.
1
Kasutage omistamist, ütles. Kui lugejad sirvivad romaani, on sõna “öelnud” täpselt nagu kirjavahemärk. Tavaliselt on seda silti lihtsam kasutada, sest see ei nõua nii-öelda pikka sõnavaranimekirja.
2
Vältige erinevate sõnade kasutamist “siltidena”. Suure sõnavara omamine on hea, eriti ilukirjandust kirjutades. Kuid dialoogimärgendite puhul pole see alati soovitatav. Näiteks: “Maddie,” arvas ta: “Ma armastan sind.” Väljamõeldud tegelase eelnev väide on täiesti hea, kuid paljusid lugejaid huvitaks kõige rohkem sõna “arvamusel”. See pole hea. Teie lugeja peab keskenduma dialoogile, mis lugu edasi viib, mitte dialoogis kasutatavatele siltidele.
3
Ärge sirutage käsi tesauruse poole, nii-öelda. Kui on vaja siltidena kasutada erinevaid sõnu, on see hea. Kui aga vajate omistamist, kasutage selle asemel, et. Kui peate aeg-ajalt küsimiseks kasutama midagi muud, võite esitada küsimuse.
4
Vältige dialoogis tegelase nime liigkasutamist. Tõenäoliselt kordavad dialoogis kaks tegelast ikka ja jälle üksteise nime, et saaksite lugejal tuvastada, kes räägib. Peatu seal. See võib olla problemaatiline, kui proovite anda lugejale vihjeid, et anda neile dialoogi kaudu teada, kes loos räägib.
5
Andke tegelasele tegevus. See tähendab, et sa peaksid panema tegelase midagi tegema ja kohe pärast seda panema tegelase midagi ütlema. See annab lugejale aimu, kes räägib. Näiteks: Jack tõmbas sõrmega mööda reelingut. “Mul on kahju.” Sally noogutas. “Ma võtan teie vabanduse vastu.”
6
Vältige vestlemist. Me saame seda päriselus palju, aga ilukirjanduses? See on ei-ei. Lühendage oma tegelase lauseid, et need ei kõlaks nagu kõiketeadja. Kui teile ei meeldi, kuidas tegelane räägib, vaadake üle oma tegelase märkmed. See, kuidas tegelane räägib, oleneb tegelase isiksusest.
7
Vältige klompimist. Kõige hullem rikkuja on siin dialoog tausta või ekspositsiooniga. Näiteks: “Kas sa mäletad, millal ma pidin oma arve õigeks ajaks maksma?” Miks see tegelane seda ütleb? Miks on see loo jaoks asjakohane? Enamasti tuleks taustalugu aja edenedes loosse kaasa tuua, mitte dialoogi kaudu.
8
Vältige aktsente. Kuigi suurepärane dialoog on suurepärane, kui seda tegelastega mitmekesistada, on liiga palju sellest sama halb kui jalgpallur, kes mängib jalgpalli. Kui kahtlete, öelge lugejale, et tegelaskujul oli “armas šoti rünnak” või “õitsenguga Briti aktsent”. See paneb lugeja arendama oma arusaama sellest.
9
Vältige sisemist dialoogi. Pidage meeles, et tegelasele mõtlemiskvaliteedi andmine on hea, kuid ärge üle pingutage. Liiga palju mõtlemist võib loo tempot aeglustada, eriti kui tegelane mõtleb ja mõtleb ning mõtleb kogu loo jooksul samale asjale. Mis mõte sellel on? Soovime vastuseid! Ei mõtle.
10
Vältige tõeliste vestluste matkimist. Jah, dialoogi tõeliseks heliks muutmine on suurepärane! Kuid mõnikord ei ole see nii. Päris inimesed kokutavad, röhitsevad, nuusutavad ja palju muud kogu oma lauses. Ärge lisage seda kõike oma dialoogi. See lihtsalt segab ja segab. See jätab tegelasele isegi mulje, nagu nad valetaks.