Paljude kirjanike jaoks on novell ideaalne meedium. See on värskendav tegevus. Paljude jaoks on see sama loomulik kui hingamine kopsudele. Kuigi romaani kirjutamine võib olla Heraklese ülesanne, võib peaaegu igaüks meisterdada ja mis kõige tähtsam – novelli lõpetada. Romaani kirjutamine võib olla tüütu ülesanne, kuid novelli kirjutamine pole sama. Novell sisaldab tegevust, süžeed, tegelast ja sõnumit. Nagu romaan, tekitab hea novell lugejat põnevust ja meelelahutust. Mõnda ajurünnakut, koostamist ja lihvimist saate õppida, kuidas kiiresti edukat novelli kirjutada. Ja suurim eelis on see, et saate seda sageli redigeerida, kuni olete rahul.
1
Mõelge välja süžee või stsenaarium. Mõelge, millest lugu räägib ja mis selles loos juhtuma hakkab. Mõelge sellele, mida soovite käsitleda või illustreerida. Otsustage, milline on teie lähenemine või vaatenurk loole. Näiteks võite alustada lihtsa süžeega, nagu teie peategelane peab tegelema halbade uudistega või teie peategelane saab soovimatu külaskäigu sõbralt või pereliikmelt. võib proovida ka keerulisemat süžeed, näiteks teie peategelane ärkab paralleeldimensioonis või peategelane avastab kellegi teise sügava ja tumeda saladuse.
2
Keskenduge keerulisele peategelasele. Enamik novelle keskendub kõige rohkem ühele kuni kahele peategelasele. Mõelge peategelasele, kellel on selge soov või soov, kuid kes on samuti täis vastuolusid. Ära ole lihtsalt hea või halb iseloom. Andke oma peategelasele huvitavaid atribuute ja tundeid, et nad tunduksid keerulised ja terviklikud.
3
Loo peategelase jaoks keskne konflikt. Igas heas novellis on keskne konflikt, kus peategelane peab tegelema mingi teema või probleemiga. Esitage oma peategelase konflikti oma novelli alguses. Muutke oma peategelase elu keeruliseks või raskeks. Näiteks võib teie peategelasel olla soov või soov, mida tal on raske täita. Või võib-olla on teie peategelane halvas või ohtlikus olukorras lõksus ja peab välja mõtlema, kuidas elus püsida.
4
Valige huvitav seade. Veel üks novelli võtmeelement on tegevuspaik ehk koht, kus loo sündmused toimuvad. Võite jääda lühijutu ühe keskse seadistuse juurde ja lisada sätte üksikasju oma tegelaskujude stseenidele. Valige seade, mis on teile huvitav ja mille saate oma lugeja jaoks huvitavaks muuta.
5
Mõelge konkreetsele teemale. Paljud novellid keskenduvad mingile teemale ja uurivad seda jutustaja või peategelase vaatenurgast. Võite võtta laiema teema, nagu “armastus”, “soov” või “kaotus”, ja mõelda sellele oma peategelase vaatenurgast. Võite keskenduda ka konkreetsemale teemale, näiteks “õdede-vendade vaheline armastus”, “iha sõpruse järele” või “vanema kaotus”.
6
Planeerige emotsionaalne haripunkt. Igas heas novellis on üks muserdav moment, kus peategelane jõuab emotsionaalse kõrgpunkti. Haripunkt saabub tavaliselt loo viimasel poolel või loo lõpu lähedal. Loo haripunktis võib peategelane tunda end hämmingus, lõksus, meeleheitel või isegi kontrolli alt väljas. Näiteks võib teil olla emotsionaalne haripunkt, kus teie peategelane, üksildane vanem mees, peab oma naabriga silmitsi seisma. ebaseaduslik tegevus. Või võib teil olla emotsionaalne haripunkt, kus peategelane, noor teismeline tüdruk, seisab oma venna eest koolikiusajate vastu.
7
Mõelge lõpule keerdkäigu või üllatusega. Mõelge lõpule, mis jätab teie lugeja üllatunud, šokeeritud või intrigeeritud. Vältige ilmselgeid lõppu, kus lugeja võib lõpu ära arvata enne, kui see juhtub. Andke oma lugejale võlts turvatunne, kui ta arvab, et teab, kuidas lugu lõpeb, ja seejärel suunake oma tähelepanu teisele tegelasele või pildile, mis jätab ta šokeeritud.
8
Lugege lühijuttude näiteid. Saate teada, mis teeb novelli edukaks ja lugeja jaoks kaasahaaravaks, vaadates kogenud kirjanike näiteid. Lugege lühijutte mitmes žanris, alates ilukirjandusest kuni ulmeni ja lõpetades fantaasiaga. Pange tähele, kuidas kirjanik kasutab oma novellis suurepäraselt tegelast, teemat, keskkonda ja süžeed. Võite lugeda: “Daam koeraga”, autor Anton Tšehhov” Midagi, mida ma tahtsin teile öelda – autor Alice Munro “Esme jaoks – armastuse ja vaesusega”, autor J. D. Salinger”A Sound of Thunder, autor Ray Bradbury “Lumi, klaas, õunad”, autor Neil Gaiman”Brokeback Mountain”, autor Annie Proulx”Wants”, autor Grace Paley”Apollo, autor Chimamanda Ngozi Adichie € autor Edwidge Danticat
9
Tehke süžee kontuur. Korraldage oma novell süžee skeemiks, mis koosneb viiest osast: ekspositsioon, õhutav juhtum, tõusev tegevus, haripunkt, langev tegevus ja lahendus. Kasutage loo kirjutamisel juhendit, et tagada selle selge algus, keskpaik ja lõpp. Võite proovida ka lumehelbe meetodit, kus on ühelauseline kokkuvõte, ühe lõiguline kokkuvõte või kokkuvõte. kõigist loo tegelastest ja stseenide arvutustabelist.
10
Looge kaasahaarav avaus. Teie avauses peaks olema tegevus, konflikt või ebatavaline pilt, et teie lugeja tähelepanu köita. Esimeses lõigus tutvustage oma lugejale peategelast ja seadet. Valmistage lugeja ette loo võtmeteemade ja ideede jaoks. Näiteks sissejuhatav rida nagu: “Ma olin tol päeval üksildane” ei räägi teie lugejale palju jutustaja kohta ega ole ebatavaline ega köitev. Selle asemel proovige algusrea nagu: “Päev pärast seda, kui mu naine minust lahkus, räppisin naabri uksele, et küsida, kas tal on suhkrut koogi jaoks, mida ma ei kavatse küpsetada.” See rida annab lugejale mineviku konflikti, naise lahkumine ja pinge olevikus jutustaja ja naabri vahel.
11
Pea kinni ühest vaatenurgast. Novelli jutustatakse tavaliselt esimese isiku vaatenurgast ja see jääb ainult ühe vaatenurga juurde. See aitab anda novellile selge fookuse ja perspektiivi. Võite proovida kirjutada novelli ka kolmanda isiku vaatenurgast, kuigi see võib tekitada distantsi teie ja teie lugeja vahel. Mõned lood on kirjutatud teises isikus, kus jutustaja kasutab sõna “teie”. Tavaliselt tehakse seda ainult siis, kui teine isik on narratiivi jaoks oluline, näiteks Ted Chiangi novellis “Sinu elu lugu” või Junot Diazi novellis “Nii sa kaotad ta”. Enamik novelle on kirjutatud minevikuvormis , kuigi võite kasutada olevikuvormi, kui soovite anda loole vahetumat laadi.
12
Kasutage dialoogi iseloomu paljastamiseks ja süžee edendamiseks. Teie novelli dialoog peaks alati hõlmama rohkem kui ühte asja korraga. Veenduge, et dialoog räägiks teie lugejale midagi kõneleva tegelase kohta ja täiendaks loo üldist süžeed. Lisage dialoogisildid, mis paljastavad iseloomu ja lisavad stseenidele pinget või konflikte.
13
Kaasake seadistuse sensoorsed üksikasjad. Mõelge sellele, kuidas keskkond teie peategelasele tundub, kõlab, maitseb, lõhnab ja välja näeb. Kirjeldage oma seadet meelte abil, et see teie lugeja jaoks ellu ärkaks. Näiteks võite kirjeldada oma vana keskkooli kui “hiiglaslikku tööstusliku välimusega hoonet, mis lõhnab spordisokkide, juukselakkide, kadunud unistuste ja kriidi järele”. Või võite kirjeldada oma maja juures olevat taevast kui “tühja lehte, mis on kaetud metsatulekahjude paksu halli uduga, mis varahommikul lähedal asuvas metsas praksusid”.
14
Lõpeta tõdemuse või ilmutusega. Tõdemus või ilmutus ei pea olema suur ega ilmne. See võib olla peen, kui teie tegelased hakkavad muutuma või nägema asju teisiti. Võite lõpetada ilmutusega, mis tundub avatud, või ilmutusega, mis tundub lahendatud ja selge. Võite lõpetada ka huvitava pildi või dialoogiga, mis paljastab tegelase muutuse või nihke. Näiteks võite oma loo lõpetada, kui peategelane otsustab pöörduge oma naabri poole, isegi kui see tähendab nende kaotamist sõbrana. Või võite oma loo lõpetada pildiga, kus teie peategelane aitab oma verisel vennal õhtusöögi ajaks koju kõndida.
15
Lugege lühilugu valjusti. Kuulake, kuidas iga lause kõlab, eriti dialoog. Pange tähele, kas lugu liigub hästi lõigust lõiku. Kontrollige, kas pole ebamugavaid lauseid või fraase, ja tõmmake need alla, et saaksite neid hiljem üle vaadata. Pange tähele, kas teie lugu järgib teie süžeed ja kas peategelane on selgelt vastuolus. Loo ettelugemine võib samuti aidata teil mõista õigekirja ja grammatika või kirjavahemärkide vigu.
16
Selguse ja voolavuse huvides vaadake novell üle. Lühijuttude puhul kehtib üldreegel, et lühem on tavaliselt parem. Enamik novelle on 1000–7000 sõna või ühe kuni kümne lehekülje pikkused. Olge avatud stseenide lõikamisele või lausete eemaldamisele, et oma lugu lühendada ja tihendada. Lisage kindlasti ainult need üksikasjad või hetked, mis on jutustava loo jaoks hädavajalikud.
17
Mõelge välja huvitav pealkiri. Enamik toimetajaid ja lugejaid kontrollivad kõigepealt loo pealkirja, et teha kindlaks, kas nad soovivad lugemist jätkata. Valige pealkiri, mis teie lugejat intrigeerib või huvitab, ja julgustage teda tegelikku lugu lugema. Kasutage pealkirjana loo teemat, pilti või tegelase nime. Näiteks Alice Munro pealkiri “Something I’ve Been Meaning to Tell You” on hea, sest see on tsitaat loo tegelaselt. lugu ja see pöördub otse lugeja poole, kus “Minul on, mida lugejatega jagada. Neil Gaimani pealkiri “Lumi, õun, klaas” on samuti hea, sest see esitleb kolme objekti, mis on omaette huvitavad. , aga veelgi huvitavam, kui need ühte lugu kokku panna.
18
Las teised loevad ja kritiseerivad novelli. Näidake lühilugu sõpradele, pereliikmetele ja koolikaaslastele. Küsige neilt, kas nende arvates on lugu emotsionaalselt liigutav ja kaasahaarav. Olge avatud teiste konstruktiivsele kriitikale, sest see ainult tugevdab teie lugu. Samuti võite liituda kirjutamisrühmaga ja saata oma novelli töötuppa. Või võite luua sõpradega oma kirjutamisgrupi, et saaksite kõik üksteise lugusid õppida. Kui olete saanud teistelt tagasisidet, peaksite novelli uuesti üle vaatama, et see oleks parimas mustandis.