Kuidas lugeda kümneni jaapani keeles

Loendamine on tavaliselt üks esimesi oskusi, mille omandate uue keele õppimisel. Jaapani keeles on õppimiseks 2 numbrikomplekti: Hiina-Jaapani süsteem ja Jaapani algkeele ehk Wago süsteem. Wago süsteemi kasutatakse ainult kuni 10 loendamiseks. Hiina-Jaapani süsteem nõuab ka, et lisate arvu järele konkreetse märgi või loenduri, mis näitab loendatava asja tüüpi.

1
Siit saate teada, millal saate kasutada Jaapani stiilis loendamist. Jaapani põliselanike loendamine kipub olema lihtsam kui Hiina-Jaapani süsteem ja seda kasutatakse ainult asjade loendamiseks 1–10. Seda arvude komplekti peetakse ka universaalseks loenduriks. Kuid te ei saa kasutada jaapani emakeelt raha, aja ega inimeste loendamiseks. Jaapani stiilis loendureid pole, mis muudab selle kasutamise igapäevaelus lihtsamaks, näiteks kui soovite tellida 1 kohvi või 3 tükki. sushist.

2
Alustage numbritega 1 kuni 5. Kasutage mälukaarte või muud sarnast meetodit, et õppida selgeks esimesed 5 numbrit Jaapani stiilis loendamisel. Kui teate juba, kuidas hiraganat lugeda, saate sõnu välja öelda. Üks (1) on ã²ã¨ã¤ (hitotsu, hääldatakse “hee-toh-tsoo”). Kaks (2) on ãµã. Ÿã¤ (futatsu, hääldatakse “foo-tah-tsoo”). Kolm (3) on ã¿ã£ã¤ (mittsu, hääldatakse “mee-tsoo”. Peatage löök kahe silbi vahel). Neli (4) on よã£ã¤ (yottsu, hääldatakse “yoh-tsoo”). Viis (5) on ã„ã¤ã¤ (itsutsu, hääldatakse “ee-tsoo-tsoo”) .Emakeelses jaapani stiilis numbrit nulli (0) jaoks ei ole. Nulli jaoks kasutaksite hiina-jaapani süsteemist pärit kanji märki.

3
Lisage numbrid 6 kuni 10. Kui olete esimesed 5 numbrit omandanud, liikuge järgmise 5 juurde, kasutades samu praktikameetodeid, mida kasutasite esimese 5 puhul. Nüüd saate lugeda 10-ni jaapani keeles ehk Wago stiilis. .Kuus (6) on ã‚€ã£ã¤ (muttsu, hääldatakse “moo-tsoo”).Seitse (7) on ãªãªã¤ (nanatsu, hääldatakse “nah-nah-tsoo”) .Kaheksa (8) on ã‚„ã£ã¤ (yattsu, hääldatakse “yah-tsoo”).Üheksa (9) on ã“ã“ã®ã¤ (kokonotsu, hääldatakse “koh- koh-noh-tsoo”).Kümme (10) on ã¨ã† (tou, hääldatakse toh). Võib-olla olete märganud, et peale 10 lõpevad kõik need numbrid tähega “tsu” (ã¤). Kanji lugemisel saate teada, millist numbrisüsteemi kasutatakse selle põhjal, kas number lõpeb selle sümboliga.

4
Jäta meelde numbrite 1–5 sümbolid ja sõnad. Hiina-Jaapani süsteem kasutab iga numbri tähistamiseks kanji-märke. Nende märkide hääldus erineb jaapani päritolu märkide hääldustest. Kasutage nende märkide ja nende häälduse meeldejätmiseks mälukaarte või muud sarnast süsteemi. Üks (1) on 一 (ichi, hääldatakse “ee-chee”). Kaks (2) on 二 (ni, hääldatakse “nee”). Kolm ( 3) on 三 (san, hääldatakse “sahn”). Neli (4) on å›› (shi, hääldatakse “shee”). Kuna see sõna kõlab nagu jaapani sõna surma kohta, kasutatakse ka alternatiivset hääldust yon – eriti inimestest rääkides. Viis (5) on 五 (goh, hääldatakse goh).

5
Liikuge numbrite 6 kuni 10 sümbolite ja sõnade juurde. Kui olete kanji märgid ja numbrite 1 kuni 5 häälduse pähe õppinud, lisage järgmised 5. Harjutage, kuni need tulevad sama sujuvalt kui esimesed viis. Seejärel saate Hiina-Jaapani süsteemi kasutades lugeda 10-ni. Kuus (6) on å… (roku, hääldatakse “loh-koo”). Seitse (7) on 七 (shichi, hääldatakse “shee-chee”). ). Kuna sellel on sama shi-heli nagu numbril neli, on levinud alternatiivne hääldus nana. Kaheksa (8) on å…« (hachi, hääldatakse “hah-chee”). Üheksa (9) on ä¹ (kyuu, hääldatakse). “kyoo”).Kümme (10) on å (juu, hääldatakse “joo”). Saate neid kanjisid kasutada ka jaapanikeelse süsteemiga. Lihtsalt lisage kanji märgi järele sümbol “tsu” (ã¤). Näiteks 1 oleks 一ã¤. Sa loeksid seda hitotsuks, mitte ichiks.

6
Suuremate numbrite loomiseks kombineerige sümboleid. Kui teate, kuidas lugeda 10-ni, on suuremate arvude loomine imelihtne. Erinevalt inglise keelest ja teistest Euroopa keeltest pole uusi sõnu, mida õppida. Kui jagate arvu osadeks ja kombineerite iga osa sümbolid, saate 10 tähemärgiga lugeda 99-ni. Näiteks 31 on 三å一: kolm kümmet ja a üks. Sa ütled seda san juu ichi. 54 on 五åå››: viis kümnendikku ja neli. Sa ütled, et mine juu shi.

7
Lisage ç›® (mina, hääldatakse “meh”), et kasutada arvu järgarvuna. Kui soovite viidata “esimesele” või “teisele” mitte kardinaalsele numbrile, pange numbri järele ç›®. Seejärel lugege number ja ç›® koos. Näiteks 一 ç›® tähendab “esimene”. Sa loeksid seda ichi me (hääldatakse “ee-chee meh”). Teete sama asja suuremate numbritega. Näiteks 三å一 ç›® tähendab “kolmekümne esimene”. Kuid enamikul juhtudel räägiksite millestki 31. kuupäevast, näiteks 31. ajast või kellegi 31. sünnipäevast. Et seda öelda, oleks vaja lisamärki ehk loendurit, mis selle asja jaoks sobib.

8
Loendage inimesi ainult 人 (nin, hääldatakse “neen”) loenduriga. Kuigi paljud vastusõnad võivad kehtida laiaulatuslike asjade kategooriate kohta, ei saa neist ühtki rakendada inimeste kohta. Kui loete inimesi, lisate alati numbri järele 人. Näiteks ä¹ äºº (kyuu nin, hääldatakse “kyoo neen”) tähendab “üheksa inimest”. Kaks esimest loendurit on ebakorrapärased. Kui viitate ühele isikule, 一 人, ütlete hitori (hääldatakse “hee-tohr-ee”). Kui peate silmas kahte inimest, 二 人, ütlete futari (hääldatakse “foo-tah-lee”). Kõigi teiste puhul lisage lihtsalt numbriks olevale sõnale n.

9
Kasutage 㤠(tsu, hääldatakse “tsoo”) loendurit mis tahes 3-mõõtmelise objekti jaoks. Kuigi jaapanlastel on sadu väga spetsiifilisi loendureid, saab seda kasutada peaaegu kõigi olemasolevate objektide loendamiseks. See ei tööta mitte ainult tahkete 3-mõõtmeliste objektide puhul, vaid ka kindla kujuga asjade puhul, nagu varjud või helilained. Numbrite 1 kuni 10 puhul kasutatakse 㤠koos Jaapani, mitte Hiina-Jaapani süsteemiga. Kuigi see loendur kehtib mis tahes 3-mõõtmelise objekti kohta, saab seda kasutada ka abstraktsete asjade (nt mõtete, arvamuste, ideede või põhjuste) jaoks. Kasutage tsu-loendurit, kui esitate millegi tellimuse – ükskõik millise tass kohvi sushi tükkideni või kontserdipiletid.

10
Proovige 個 (ko, hääldatakse “koh”) loendurit, et loendada asju selge piiriga. Ko-loendur on peaaegu sama kasulik kui tsu-loendur ja nende kahe vahel on palju kattuvust. Kuid ko-l on mõned piirangud, mida tsu-l ei ole. Näiteks võite kasutada sõna ko, et rääkida inimeste vanusevahest, kuid mitte sellest, kui vana üksik inimene on. Üldiselt võib öelda, et kui kasutate sõna ko või tsu loendur, teie tähendust mõistetakse.

11
Järjekorra näitamiseks lisage loenduri järele ç›® (mina, hääldatakse “meh”). Kui kasutate ainult arvu ja loendurit, väljendate loendatava asja arvu. Kui aga lisate loenduri järele ç›®, näitab see asja paigutamise järjekorda (mitte numbrit). Näiteks 一回 tähendab “üks kord”. Kui aga lisate sellele ç›®, saate 一回目, mis tähendab “esimest korda”. Samamoodi tähendab 四人 “neli inimest”. Lisage ç›® ja sellest saab 四人目, “neljas inimene”.