Testi tundlikkus on konkreetse haiguse või tunnusega isikute protsent, kes on testiga õigesti positiivseks tunnistatud. Kõrge tundlikkusega testid on kasulikud sõeltestidena, et välistada haiguse esinemine. Tundlikkus on sisemine testi parameeter, mis ei sõltu haiguse levimusest; testi tundlikkuse usaldustase sõltub aga valimi suurusest. Väikeste valimitega (nt 20–30 proovi) tehtud testidel on laiemad usaldusvahemikud, mis tähendab suuremat ebatäpsust. Testide tundlikkuse 95% usaldusvahemik on oluline meede testi valideerimisel kvaliteedi tagamise eesmärgil. 95% usaldusvahemiku määramiseks järgige neid samme.
1
Määrake testide tundlikkus. Tavaliselt antakse see konkreetse testi jaoks osana testi põhiomadustest. See on võrdne positiivsete protsendiga kõigi uuritud inimeste seas, kellel on huvipakkuv haigus või tunnus. Selle näite puhul oletame, et testi tundlikkus on 95% ehk 0,95.
2
Lahutage ühtsusest tundlikkus. Meie näites on meil 1-0,95 = 0,05.
3
Korrutage ülaltoodud tulemus tundlikkusega. Meie näites on meil 0,05 x 0,95 = 0,0475.
4
Jagage ülaltoodud tulemus positiivsete juhtumite arvuga. Oletame, et andmekogumis oli 30 positiivset juhtumit. Meie näites on meil 0,0475/30 = 0,001583.
5
Võtke ülaltoodud tulemuse ruutjuur. Meie näites oleks see sqrt(0,001583) = 0,03979 ehk ligikaudu 0,04 või 4%. See on tundlikkuse standardviga.
6
Korrutage ülaltoodud standardviga 1,96-ga. Meie näites on meil 0,04 x 1,96 = 0,08. (Pange tähele, et 1,96 on statistilistes tabelites leitud 95% usaldusvahemiku normaaljaotuse väärtus. Rangema 99% usaldusvahemiku vastav normaaljaotuse väärtus on 2,58 ja vähem range 90% usaldusvahemiku korral on 1,64.)
7
Tundlikkus pluss või miinus ülaltoodud tulemus määrab 95% usaldusvahemiku. Selles näites on usaldusvahemik vahemikus 0,95–0,08 kuni 0,95+0,08 või 0,87–1,03.