Relatiivlause on teatud tüüpi sõltuv lause, mis ei suuda iseseisvalt terviklikku lauset moodustada. Selle tulemusena lisatakse relatiivlaused alati täislausele komadega. Suhtelauset kasutatakse nimisõna muutmiseks (või kirjeldamiseks) antud lauses, pakkudes nimisõna kohta rohkem teavet. Relatiivlause loomiseks võite kasutada nii suhtelisi asesõnu kui ka relatiivseid määrsõnu.
1
Suhtelausete paremaks mõistmiseks arendage põhiteadmisi sõltumatutest lausetest. Suhteline klausel on teatud tüüpi klausel. Definitsiooni järgi peavad klauslil olema subjekt ja tegusõna (kui seda pole, nimetatakse seda fraasiks). Näiteks koosneb lihtlause iseseisvast lausest. tähendab lauset, mis võib iseenesest püsida. Lause “Kaylee sööb jäätist” on iseseisev klausel. Sellel on teema “Kaylee” ja tegusõna “sööma”. Nagu näete, iseseisev klausel võib seista iseseisvalt.Subjekt on lihtsalt nimisõna (isik, koht, asi või idee) või asesõna (asendab nimisõna), mis lauses toimingut teeb. Tegusõna on lause tegevus.
2
Suhtelausete mõistmisel kaaluge sõltuvaid lauseid. Sõltuv klausel seevastu peab olema osa suuremast lausest, et see oleks täielik. See on põhjus, miks seda nimetatakse “sõltuvuks”, see sõltub lause teisest osast, et see oleks mõttekas. Näiteks “kuna mulle meeldivad maasikad” on sõltuv klausel. Sellel pole iseenesest mõtet, isegi kuigi sellel on endiselt teema (“Iâ€) ja tegusõna (“likeâ€).
3
Tea, et relatiivlaused on teatud tüüpi sõltuvad klauslid. Relatiivlause on teatud tüüpi sõltuv klausel; see vajab ülejäänud lause eksisteerimiseks. Suhtelause toob sisse kas:Suhteline asesõna (et, kes, keda, kelle ja mis). Seda käsitletakse käesoleva artikli 2. meetodis. Suhteline omadussõna (millal, kus või miks). Lauses toimib see omadussõnana, mis tähendab, et see kirjeldab nimisõna või asesõna. Seda käsitletakse käesoleva artikli 3. meetodis.
4
Saate aru, miks suhtelised laused on olulised. Suhtelaused on olulised, kuna need võimaldavad teil lisada lausele lisateavet, muutes selle lugeja jaoks huvitavamaks või asjakohasemaks. Pidage meeles, et iga lauseosa vajab subjekti ja tegusõna (kuigi mõnikord toimib suhteline asesõna subjektina). Ärge unustage eraldada relatiivlause ülejäänud lausest komadega, kui teave pole vajalik.
5
Loo lausele teema. Relatiivlause kirjutamisel relatiivset asesõna kasutades toimib suhteline asesõna mõnikord kõrvallause subjektina. Alustage lihtsa lause kirjutamisest. Valige lausele teema. Oletame, et teie teema on “George.â€
6
Valige oma lihtsa lause jaoks tegusõna. Nüüd valige lause lõpetamiseks tegusõna ja otsene objekt (mis võib olla nimi- või asesõna). Verbi leidmiseks küsige endalt, mida George teeb. Oletame, et ta grillib: “George grillib.” Otsese objekti leidmiseks küsige endalt, mida George grillib. Oletame, et ta grillib liha “George grillib liha.â€
7
Määrake, millist lihtlause osa teie suhteline klausel kirjeldab. Kuna relatiivlause muudab (st kirjeldab) nimisõna, on teil selles lauses kaks võimalust relatiivlause kasutamiseks – “George” ja “meat”. Muutkem sõna “George”. Mida võiksite öelda George’i kohta, et on lausega seotud? Mis siis, kui George on taimetoitlane? See oleks lugeja jaoks asjakohane teave.Lisage George’i järele suhteline klausel, kuna kirjeldate teda, näiteks: “George, kes on tegelikult taimetoitlane, grillib liha .â€See klausel kirjeldab, et Georgeit annab lugejale tema kohta lisateavet. Seetõttu toimib see omadussõnana, kuna omadussõnad kirjeldavad nimisõnu. See tasaarveldatakse komadega, kuna teave pole lause jaoks oluline.
8
Proovige kasutada oma suhtelist lauset, et kirjeldada lihtlause erinevat osa. Ülaltoodud lause pole aga teie ainus võimalus lausele suhtelise klausli lisamiseks. “Liha” saab ka muuta. Kuna aga “liha” on asi, kasutate kes asemel “see” või “mis”. Näiteks: “George, kes on tegelikult taimetoitlane, grillib liha, mida tema sõbrad söövad.†Sel juhul ei kasuta te sõna “liha” järel koma, sest klausel muudab lause tähendust, seega peetakse teavet oluliseks. Kui lause oli ” George, kes on tegelikult taimetoitlane, grillib liha, mis ei ole taimetoitlane, sõna “mis” ees kasutatakse koma. See on tingitud asjaolust, et relatiivlauses esitatud teave on ilmne ja ei muuda lause tähendust.
9
Kaaluge “kelle” kasutamist, et proovida teistsugust suhtelist asesõna. Kui soovite kasutada teistsugust suhtelist asesõna, proovige “kelle”. “Kelle” on tegelikult omastav asesõna; see näitab omamist. Vaatame põhilist asesõna lause uuesti: “George grillib liha. Mõelge sellele samamoodi, nagu kasutaksite “tema või tema”; need sõnad näitavad ka omamist. Mõelge sellele lisandile: “George, kelle lemmikajaviide on toiduvalmistamine, grillib liha.†Selle lause võiks jagada järgmiselt: “George grillib liha; tema lemmikajaviide on toidu valmistamine.†Kui aga lisate selle suhtelise klauslina, kasutate “tema” asemel “kelle” .â€Sel juhul “kelle” on tegelikult omadussõna, mis kirjeldab klausli subjekti, “lemmik ajaviide”. See on omastav, sest see on George’i ajaviide; see “kuulub” teatud mõttes temale.
10
Mõistke, et “kes” käitub natuke teisiti kui teised suhtelised asesõnad. “Kes tegutseb natuke teisiti kui teised suhtelised asesõnad. See on objekt, mitte subjekt. Mõelge sellele lausele: “George, keda kõik armastavad, grillib liha.” Ilma suhtelise klauslita võiks sama teavet väljendada järgmiselt: “George grillib liha. Kõik armastavad teda.” Esimeses lauses vaadake sõltuvat klauslit ja korraldage see oma peas ümber järgmiselt: “Igaüks armastab keda.” Kuigi see kõlab pisut rumalalt, on mõistlik asendada “whomâ”. € sõnadega “George” (nagu see on see, mida asesõna asendab nimisõnaga, nagu “George”).”Igaüks” on subjekt, kes tegutseb; “kes on objekt. Sest “whom†on objekt klauslis, kellele tegevust tehakse, kasutate “whom†asemel “who.â€
11
Proovige oma lause teemat määrsõnaga muuta. Relatiivse määrsõnaga relatiivlause kirjutamisel vajate subjekti ja tegusõna, kuna suhteline omadussõna ei toimi lause subjektina. Alustame sama lihtsa lausega: “George grillib liha.†Taas on kaks nimisõna, mida saate muuta: “George” või “liha”. Proovime kirjeldada “George”. Näiteks võite George’i kirjeldada, lisades teabe selle kohta, millal ta liha grillib: “George, kui ta tunneb nälga, grillib liha.” Klausel “kui ta tunneb nälga” muudab George’i. Selles klauslis on “ta” subjekt, samas kui “tunneb” on tegusõna.
12
Proovige oma lause osa kirjeldamiseks teisi määrsõnu. Samuti saate muuta sõna “liha”. Nagu teie ise, millal või kus liha grillitakse? Kasutagem sõna “kus”. Näiteks: “George, kui ta tunneb nälga, grillib liha seal, kus see võib suitsumaitset tunda.â€. €Selles klauslis “it” on teema ja “can get” on tegusõna. “Kus see võib saada suitsumaitset” kirjeldab “liha”, nagu see näitab, kus see asub.
13
Mõistke, et “miks” toimib suhteliste määrsõnade puhul pisut teisiti. “Miks” töötab tavaliselt teistest suhtelistest määrsõnadest veidi erinevalt. “Miks” jõuab sageli lause teise poolde, kuigi see kirjeldab teemat. Näiteks võite kirjutada: “George teab põhjust, miks liha on suitsune.” Selles lauses “miks liha on suitsune – muudab “põhjust”. Tegelikult kasutate sageli “miks”-klausleid “põhjuse” muutmiseks, isegi kui see on vaid kaudne. Ülaltoodud lause võiks olla järgmine: “George teab, miks liha on suitsune.â€