Kuidas valida jutuvestmises vaatenurka

Loo vaatenurk on vaatenurk, millest seda jutustatakse. Vaatepunkt avaldab sügavat mõju nii loo üldisele toonile kui ka sidemele, mis lugejal tegelastega tekib. Sõltuvalt sellest, mida proovite oma looga saavutada, peate otsustama, kes peaks seda lugu rääkima, kui palju peaks jutustajal sündmuste kohta teadmisi olema ja kui palju erapoolikust jutustaja loosse toob.

1
Õppige tundma esimese isiku vaatepunkti. Esimese isiku vaatenurgast lähtudes kasutab jutustaja loo jutustamisel asesõnu “mina” ja “meie”. Jutustaja võib looga olla erineval intiimsustasemel, olenevalt sellest, kes ta on, kuid ta on alati ühel või teisel viisil loo tegelane. Jutustaja võib olla loo peategelane, sel juhul on ta räägib oma lugu oma vaatenurgast, ilma väliste arvamusteta. Näiteks võib jutustaja öelda: “Olin viieaastane, kui Sallyga esimest korda kohtusin. Jalutasime iga päev koos kooli kuni keskkoolini…”Jutustaja võib olla teisejärguline tegelane, sel juhul kirjeldab ta tõenäoliselt midagi mille tunnistajaks ta oli, lisades loole omapoolsed tõlgendused ja eelarvamused. Näiteks võib jutustaja öelda: “Olen juba mõnda aega oma venna pärast mures olnud. Ta on muutunud iga päevaga üha eraklikumaks.” Jutustaja võib jutustada ümber loo, mille tunnistajaks ta üldse ei olnud. juhul, kui ta meenutab midagi, mida ta kuulis, ja tõenäoliselt lisab sündmustele oma tõlgenduse, kui ta neid ümber jutustab. Näiteks võib jutustaja öelda: “Mäletan, et kuulsin, et selles majas kummitab. Nad ütlevad, et naine, kes elas siin 100 aastat tagasi, kõnnib siiani saalis.”

2
Õppige tundma teise inimese vaatenurka. Teise isiku vaatenurk on jutuvestmises kõige vähem levinud, kuna see nõuab, et jutustaja pöörduks jutustamise ajal kellegi (kas lugeja või teise tegelase) poole kui “sina”. Seda kasutatakse kõige sagedamini lühemates narratiivides eksperimentaalse stiilina. Kui jutustajad räägivad teises isikus, pöörduvad nad sageli oma noorema poole. Näiteks võib jutustaja öelda: “Sa olid tollal nii rumal, mõeldes, et saate rikkaks ja kuulsaks.” Jutustaja võib ka otse lugeja poole pöörduda, kuigi seda on pikemate narratiivide puhul raske säilitada.

3
Õppige tundma kolmanda isiku vaatenurka. Kolmanda isiku vaatenurk on lugude jutustamise kõige populaarsem vaatenurk, kuna see pakub kirjanikele kõige rohkem paindlikkust. Jutustaja ei ole loo tegelane ja räägib tegelastest, kasutades asesõnu “tema”, “ta” ja “nemad”. Jutustaja võib olla täiesti objektiivne või tal võib olla tihe side ühe konkreetse tegelasega. Kolmanda isiku objektiivse vaatenurga puhul jutustab jutustaja ainult loo objektiivsed ja jälgitavad faktid, ilma tegelaste mõtteid ja tundeid täpsustamata. või sekkudes isiklikesse tähelepanekutesse. Näiteks võib jutustaja öelda: “Jimi näoilme oli tõsine, kui ta oma naisega rääkis. Naine nuttis ja rääkis ebajärjekindlalt.” Kolmanda isiku piiratud vaatenurga korral on jutustajal juurdepääs mõtetele ja tunnetele. ühest konkreetsest tegelasest, kõige tüüpilisemalt peategelast. See vaatenurk võimaldab kirjanikul kirjeldada peategelast distantsilt, andes samas hääle ka tema sisemõtetele. Olenevalt autori kavatsustest võib jutustaja olla peategelasele väga lähedal, nii et jutustajat tegelasest on peaaegu raske eristada või võib jutustaja säilitada suuremat distantsi. Näiteks võib jutustaja öelda: “Jimi näoilme oli tõsine, kui ta oma naisega rääkis. Ta vihkas teda nutmas näha, sest see pani teda tundma koletisena, kuid ta tundis, et tal pole muud valikut kui jätkata. .”

4
Mõista kolmanda isiku kõiketeadja vaatenurka. Kolmanda isiku kõiketeadja vaatenurk on sarnane teiste kolmanda isiku vaatepunktidega, kuna jutustaja kasutab tegelastest rääkimiseks asesõnu “tema”, “ta” ja “nemad”. See erineb aga selle poolest, et jutustajal on täielik juurdepääs kõigi tegelaste mõtetele ja tunnetele/ Seda vaatenurka nimetatakse mõnikord “Jumala hääleks”, sest jutustaja teab palju rohkem kui ükski tegelane. . Näiteks võib jutustaja öelda: “Jimi näoilme oli tõsine, kui ta oma naisega rääkis. Ta vihkas teda nutmas näha, sest see pani teda tundma koletisena, kuid ta tundis, et tal pole muud valikut kui jätkata. . Tema naine tundis end pigem vihasena kui haavatuna, kuid ta ei tahtnud, et Jim seda teaks.

5
Otsustage, kui intiimne soovite, et teie kirjutis kõlaks. Küsige endalt, kui lähedal on teie peategelane loole ja kui seotud soovite, et lugeja tunneks end selle tegelasega. Esimese isiku vaatepunkt loob tugevaima meeleühenduse ja kolmanda isiku piiratud vaatenurk on teine ​​​​lähedane. Pidage meeles, et kui otsustate kirjutada esimese isiku vaatenurgast, peate kindlaks tegema, kuidas ja miks jutustaja lugu räägib, kuna see mõjutab oluliselt seda, kuidas lugeja seda tõlgendab. Teie tegelane võib näiteks kirjutada oma lugu privaatsesse päevikusse või rääkida seda sõpruskonnale.

6
Mõelge, kas dialekt on oluline. Kui teie peategelase dialekti ainulaadne maitse on teie loo jaoks oluline, võiksite otsustada jutustada seda esimese inimese vaatenurgast. See võimaldab teie jutustusel olla samasugune nagu teie dialoogil. Kui soovite, et jutustuses oleks veidi teie tegelase murde maitset, kuid see oleks siiski eristuv, valige kolmanda isiku piiratud või kõiketeadv vaatenurk. Kui kolmanda isiku jutustaja on konkreetse tegelase mõtetele väga lähedal, on loomulik, et jutustamine peegeldab tegelase kõneharjumusi.

7
Mõelge, kui palju teavet teie lugeja vajab. Esimese isiku vaatepunkt on kõige piiravam selles osas, kui palju teavet saate lugejaga jagada, samas kui kolmanda isiku kõiketeadv vaatenurk võimaldab teil jagada kõike ja kõike. Mõelge, kas teie lugu on lugeja jaoks mõttekas ilma kolmandast isikust jutustaja sekkumiseta. Kui soovite, et lugeja tunneks end peategelasega segaduses või jälgiks peategelase avastamisprotsessi, teenivad esimese isiku vaatenurga piirangud teie vajadusi. Kolmanda isiku piiratud ja objektiivsed vaatepunktid pakuvad kena kesktee esimene ja kolmas isik kõiketeadja. Pidage meeles, et see, et valite kolmanda isiku kõiketeadva vaatenurga, ei tähenda, et teie jutustaja peab kõiki oma teadmisi lugejaga jagama. see tähendab lihtsalt, et ta saab seda teha, kui see loole kasuks tuleb.

8
Otsustage, kas soovite pakkuda mitut vaatenurka. Kolmanda isiku kõiketeadva vaatenurga eeliseks on see, et teie lugeja saab aru, kuidas mitu tegelast mingisse probleemi suhtuvad, isegi kui tegelased ei mõista üksteise tundeid. Jutustaja tõlgendusest saab kasu ka lugeja. Mitu vaatenurka on eriti kasulik, kui soovite, et teie lugu annaks edasi dramaatilise iroonia tunde, kui soovite, et lugeja tunneks end kahe tegelase lojaalsuse vahel lõhetuna või kui teie lugu koosneb mitmest kattuvast narratiivist. Samal ajal kui kolmanda isiku kõiketeadja vaatenurk võib olla kõige kasulikum mitme vaatenurga edastamiseks, saate sarnase efekti saavutada, kui kasutate kolmanda isiku objektiivset vaatepunkti, mis jätab lugeja otsustada, kuidas iga tegelane end tunneb.

9
Võtke arvesse jutustaja erapoolikust. Iga jutustaja võib olla petlik, kuid lugejad usaldavad palju tõenäolisemalt esimeses isikus jutustajaid nende loomupärase eelarvamuse tõttu. Ka kolmanda isiku kõiketeadvatesse jutustajatesse võidakse suhtuda kahtlustavalt, sest nad teavad kõike, kuid ei pruugi otsustada kõike lugejale avaldada. Mõnel juhul võite soovida vähem kui objektiivset jutustajat, sel juhul on esimeses isikus vaatenurk ideaalne. Kui te ei soovi, et jutustuse tõepärasuse kohta poleks küsimusi, valige kolmanda isiku objektiivne vaatenurk. .Kui vajate tegelaste mõttekäiku veidi rohkem, võite valida kolmanda isiku piiratud või kõiketeadva vaatenurga, kuid olge väga ettevaatlik, kui palju tõlgendust teie jutustaja sündmustele pakub.

10
Mõelge mitme vaatenurga kasutamisele. Teie seisukoht ei pea kogu loo vältel staatiliseks jääma, kuigi te ei tohiks seda kunagi ilma mõjuva põhjuseta muuta. Kui tunnete, et oma loo parimaks jutustamiseks on vaja mitut vaatenurka, katsetage sellega! Olge ettevaatlik vaatepunktide järsu muutmisel, kuna see ajab lugeja segadusse. Kui vaatenurk muutub järsult, kaaluge lugemise hoiatamist, alustades uut peatükki või osa.