Õdede-vendade rivaalitsemine võib esineda lastel, teismelistel ja täiskasvanutel. Õdede-vendade rivaalitsemine võib teie kodus või isiklikus elus tekitada palju konflikte. See võib õhutada negatiivseid tundeid, mis võivad kahjustada õdede-vendade vahelisi suhteid, seega on hea mõte teha kõik endast oleneva, et vältida õdede-vendade rivaalitsemist. Kui olete lapsevanem, kohelge kindlasti mõlemat oma last kui üksikisikut. Kui tutvustate uut last, saate teha asju, et kohanemisperiood kulgeks sujuvalt. Kui olete täiskasvanud ja tunnete oma õe-vennaga konkurentsi, on olemas viise, kuidas asju siluda. Õppige armukadedusest lahti laskma ja hindama oma õe-venna ainulaadseid andeid.
1
Kohtle oma lapsi kui üksikisikuid. Teatud hetkel tahavad lapsed tunda end õdedest-vendadest lahus. Nad arendavad oma huve, oskusi ja andeid, et arendada oma enesetunnet. Julgustage seda, koheldes iga oma last isiksusena. See aitab teie lapsel kujundada oma õest-vennast eraldiseisva identiteedi. Ärge reageerige laste huvidele või õnnestumistele erinevalt. Mõnikord võib see olla raske. Võite ühe lapsega jagada huvi, mida te teisega ei jaga. Siiski pöörake iga lapse huvidele võrdset tähelepanu. Vältige käitumist, mis võib jätta mulje, nagu mängiksite lemmikuid. Võib-olla mängib teie poeg Mason jalgpalli, teie tütar Jacqueline aga hokit. Sa ei mõista nii hoki- kui ka jalgpallireegleid ja see võib sind Masoni tegemiste vastu rohkem huvitada. Püüdke hokit tundma õppida, et saaksite Jacqueline’i individuaalsust kasvatada.
2
Vältige võrdlusi. Ärge kunagi võrrelge üht last teisega. Tõenäoliselt soodustab see rivaalitsemise tunnet. Isegi pettumuse hetkedel ärge võrrelge oma lapsi. Teie lastel võivad olla erinevad võimed. Üks laps võib silma paista matemaatikas, teine aga loodusteadustes. Vältige oma lapse võimete võrdlemist. Kiida iga last võrdselt tema ainulaadsete oskuste eest. Keskendu alati oma lapsele, kui teda oskuste eest kiidad. Ärge kunagi kasvatage teist last. Et aidata oma lastel näha, kuidas soovite, et nad käituksid, proovige osutada täiskasvanutele kui hea käitumise eeskujudele vanemate õdede-vendade asemel. Näiteks võite oma lapsele öelda: “Vaadake, kuidas isa alati ütleb palun ja tänab, kui tal midagi vaja on? See on oluline teha. Öelge alati palun ja aitäh, et olla viisakas.”
3
Aidake oma lastel konflikte lahendada. Te ei taha sekkuda viisil, mis jätab mulje, nagu asuksite poolele. Ärge kunagi öelge, et ühel lapsel oli õigus ja teisel vale. Selle asemel proovige aidata oma lastel konflikte lahendada. Selle asemel julgustage oma lapsi kompromissile. Püüdke leida läbirääkimisi, millest võidavad kõik. Näiteks öelge selliseid asju nagu: “Mason, kas sa arvad, et Charlie ei vääri järjekorda? Kui lased tal oma Legodega mängida, jagab ta võib-olla sinuga oma topise.” Kui teie lapsed hakkavad üksteist näppima, tuletage neile meelde, et nad väljendaksid oma tundeid lugupidavalt. Aidake oma lastel enne tegutsemist tuvastada, mida nad tunnevad. Ärge kunagi laskuge sellistesse vaidlustesse nagu “tema alustas seda.” Vastake järgmiselt: “Sõltumata sellest, kes selle alustas, peate selle välja mõtlema.”
4
Vajadusel sekkuge. Siiski ei saa te lasta oma laste vahel igal vaidlusel või vaidlusel laheneda. Mõnikord peate sekkuma. Vajadusel katkestage vaidlused. Ohtlikud kaklused nõuavad sekkumist. Kui teie lapsed teevad üksteisele haiget, eraldage nad kohe. Kui üks laps käitub vägivaldselt ja kiusab, tuleb sellega tegeleda. Samuti peaksite iga lapsega privaatselt rääkima. Kumbagi last ei tohi teise ees noomida ega noomida, sest see võib rivaalitsemist õhutada. Tõmmake agressoriks olnud laps kõrvale ja öelge talle, miks tema käitumine oli vastuvõetamatu. Samuti peaksite rääkima teise lapsega privaatselt ja selgitama, et teda koheldi sobimatult. Julgustage teda teiega rääkima, kui see juhtub tulevikus. Kui üks laps on alati olukorras agressor, rääkige terapeudiga. Väärkohtlemise ja kiusamise ärahoidmiseks peate võib-olla suunama agressiivse lapse nõustamisele.
5
Kuulake iga last. Üks-ühele tähelepanu on iga lapse jaoks väga oluline. On normaalne, et õed-vennad tunnevad teineteises pettumust ja te peate laskma oma lastel selliseid pettumusi välja elada. Kuulake siiski objektiivselt eesmärgiga pakkuda lahendusi, mitte tekitada konflikte. Laske oma lapsel rääkida ebakindlusest või pettumusest, mis tal oma õe-vennaga seoses on. Teie laps peaks suutma teile negatiivseid tundeid välja elada. Tunnistage, et mõistate oma lapse tundeid ilma selgesõnalise nõusolekuta. Julgustage oma last rääkima oma probleeme teise õe-vennaga. Kui soovite, võite korraldada regulaarseid perekoosolekuid, kus arutate kõiki probleeme, mis teie pere harmooniat häirivad.
6
Julgustada koostööd. Abistamiskultuuri loomine pereliikmete vahel võib aidata edendada koostööd konkurentsi asemel. Saate julgustada oma laste vahelist koostööd, tunnustades koostöökäitumist, tänades neid või kiites neid, kui nad üksteist aitavad. Näiteks võite öelda midagi sellist: “Jon! Sa oled oma õega nii abivalmis! Sa pead armastama ta on nii väga! Olen su üle uhke.” Või võite öelda: “Issand! Te olete nii väikesed abilised, kõik saavad kallistust!” Võite proovida ka oma lastega koostöömänge mängida, et aidata neil läbi saada. Need on mängud, kus te ei võistle üksteisega. Selle asemel töötate koos meeskonnana mängu võitmiseks. Näiteks võite õpetada oma lapsi mängima hularõngastega muusikatooli, kuid rõngaste eemaldamisel julgustage lapsi ülejäänud rõngaid jagama, selle asemel, et ühte neist mängust välja jätta.
7
Mõelge oma rivaalitsemise juurtele. Kui tunnete end õe-vennaga konkurentsivõimelisena, võib sellel olla põhjus. Mõelge, millal ja miks rivaalitsemine algas. Selle juurte mõistmine võib aidata teil mõista, kui irratsionaalne see on. Kas varases lapsepõlves juhtus midagi, mis muutis teie kaks konkurentsivõimeliseks? Kas tundus, et teie vanemad eelistavad ühte õde-venda teisele? Kas võistlesite professionaalselt samal alal? Mõelge sellele, kes on teie õde-vend väljaspool tema suhet teiega. Püüdke vaadelda oma õde-venda rohkem kui inimest kui potentsiaalset ohtu. See võib aidata teil oma õe-vennaga rohkem kaasa tunda, vähendades konkurentsitunnet. Võite aru saada, et aastaid ei näinud te oma õde-venda inimesena, vaid rivaalina. Proovige mõelda, millal see mentaliteet alguse sai.
8
Võtke initsiatiiv asjade silumiseks. Õdede-vendade rivaalitsemine võib põhjustada perekondlikke pingeid. Kui teie ja õe-venna vahel on tekitatud kahju, peab keegi võtma initsiatiivi, et asjad sujuvaks muuta. Proovige suhet parandada. Midagi nii lihtsat nagu telefonikõne võib aidata suhtlust uuesti avada. Andke oma õele-vennale teada, et olete tema peale mõelnud ja tahaksite kokku saada. Suuremaks inimeseks olemine on mõnikord raske. Teile võib tunduda, et väärite vabandust või et teie õde-vend peaks tegema esimese sammu. Proovige neist tunnetest lahti lasta. Teie õde-vend ei pruugi isegi teada, et tunnete end nii, nagu te tunnete, nii et ärge olge liiga kibestunud, et käe välja sirutada.
9
Õppige oma õe-venna andeid austama ja imetlema. Armukadedus võib tuleneda ebapiisavuse tundest. Selle asemel, et himustada oma õdede-vendade andeid, proovige tekitada austust ja imetlust. Tuvastage, kui tunnete armukadedust. Kui teie õde-vend näiteks saavutab midagi, on õige teha paus ja tunnistada, et tunnete armukadedust. Saate oma tundeid aktsepteerida, ilma et nendega negatiivselt käituksite. Õnnitlege oma õde-venda tema saavutuse puhul. Seejärel uurige, miks see teid armukadedaks tegi. Näiteks võib-olla sai teie õde-vend oma unistuste töökoha. Olete mõnda aega nii-nii tööd töötanud ja pole mujale kandideerinud. Võib-olla on see rohkem seotud teie kehva tulemuslikkusega kui teie õe-vennaga.
10
Mõelge oma õe-venna vaatenurgale. Õdede-vendade rivaalitsemine on sageli vastastikune, kui tundub. Kuigi võite tunda, et teie õe-venna jaoks läks kõik lihtsalt või et tal oli ebaõiglane eelis, peatuge ja mõelge oma õe-venna vaatenurgale. Küsige oma õe-venna kohta, kuidas ta teie lapsepõlves suhtus. Proovige mõnda probleemi näha tema silmade läbi. Võib-olla olite alati kade, kuna teie õde-vend sai lapsena rohkem tähelepanu. Siiski võis teie õde-vend tunda suurt ebaõiglast survet üles kasvades esineda. Ta võis teie vabadust kadestada.
11
Rääkige oma lapsega uuest lapsest. Teie laps võib olla uue lapse peale armukade. Saate aidata üleminekul sujuvalt kulgeda, kui räägite lapsega sünnikuupäevale eelnevatel kuudel. Laske oma lapsel aidata lapse ettevalmistamisel. Laske tal aidata lasteaed sisse seada, nimed välja valida ja lapsele mänguasju hankida. See paneb teie lapse nägema ennast kasvatajana. Lapse saabumine võib teda vähem ohustada. Selgitage, et beebist ei saa kohe mängukaaslast. Veenduge, et teie laps teaks, et laps sööb, magab ja nutab suurema osa päevast, kuid lõpuks saab teie laps lapsega sõbraks.
12
Tehke sujuv sissejuhatus. Tahad olla kindel, et esimene kohtumine läheb hästi. Kohe algusest peale soovite, et teie laps tunneks end uue lapsega turvaliselt ja õnnelikuna. Laske oma lähedasel partneril laps sünnitustuppa tuua. Laske kellelgi teisel last süles hoida, kui te oma last kaisate. See hoiab ära armukadeduse. Saate oma praegusele lapsele lapselt kingituse teha. Näiteks kingi oma lapsele särk, millel on kirjas “suur vend” või “suur õde”.
13
Abi üleminekul. Sujuv üleminek võib aidata vältida pingeid ja rivaalitsemist. Kui laps koju tuleb, tutvustage beebi oma koju nii sujuvalt kui võimalik. Alla 2-aastased lapsed ei pruugi tegelikult aru saada, mida tähendab uue lapse saamine. Laske neil last näha ning näidake neile pilte ja juturaamatuid imikute kohta. Vanemad lapsed vanuses 2–4 aastat võivad olla beebi peale armukadedad. Kui see on probleem, aidake lapsel beebiga tegeleda. Toetage tuge, lastes vanematel lastel tulla teiega beebimänguasju ja -tarbeid ostma. Ka kooliealised lapsed võivad olla armukadedad, kuid saavad paremini aru beebi vajadustest. Selgitage neile, miks vastsündinu vajab nii palju hoolt, ja andke neile teada suureks vennaks või õeks olemise eelistest. Kõik lapsed, olenemata vanusest, peaksid pärast lapse sündi siiski saama individuaalset tähelepanu. See vähendab rivaalitsemise tunnet.
14
Tegelege vanema õe-vennaga, kes näitleb. Lapsed võivad pärast lapse sündi tähelepanu saamiseks tegutseda. Kui teie laps tegutseb, küsige temalt, kas midagi on valesti. Julgustage avatud suhtlemist, et teie laps saaks teiega rääkida, kui ta tunneb end ärritunud. Küsige oma lapselt, kuidas ta tunneb, et tal on uus õde-vend. Kuulake vastuseid ja kinnitage oma lapsele, et tema eest ikka hoolitsetakse. Samuti võite kiita oma last hea käitumise eest. Soovite, et teie laps näeks, et ta saab tähelepanu pigem käitumise kui näitlemise eest.
15
Julgustage vanemat last olema uue lapse vastu lahke. Soovite, et teie laps tunneks uut last armastavat ja kaitsvat. Rääkige oma lapsele sobivast käitumisest beebi ümber ja lubage tal aidata lapse hooldamisel. Laske oma lapsel jälgida või aidata, kui toidate või vahetate last. Kiidake oma last selle eest, et ta on lapsele kiindumust üles näidanud, nt lapsele laulmine .