Iga inimese vererakud sisaldavad erinevaid antigeenide kombinatsioone, mis määravad inimese veregrupi. Võimalikud veregrupid on A, B, AB ja O ning kõik neist võivad olla positiivsed või negatiivsed Rh-faktori (teise antigeeni) suhtes. Kui on teada mõlema vanema veregrupid, saate teada beebi võimalikud veregrupid. Esiteks peate määrama, millised geenid võivad iga vanem edasi anda, seejärel saate joonistada Punnetti ruudu ja lõpuks arvutada iga veregrupi tõenäosuse protsent.
1
Laske oma veregruppi testida spetsialistidel. Tervishoiutöötajatel on võimalus teie veregruppi testida. Taotlege testi tegemist järgmisel kohtumisel. Teise võimalusena võite annetada verd mõnele organisatsioonile (nt Punasele Ristile), kes testib teie veregruppi ja teavitab teid tulemustest. Võimalusi on neli: ABABO
2
Testige oma veregruppi kodus. Alternatiiv spetsialistide veregrupi testimisele on seda ise teha. Saate tellida veregrupi testimise komplekte. Nende komplektidega paljastate oma veres hulga antikehi ja saate tulemusi, analüüsides, millised antikehad teie verd mõjutavad.
3
Määrake mõlema vanema veregrupi võimalikud alleelikombinatsioonid. Iga vanema veregrupi teadmine võimaldab teil leida, millised geenid võivad igal vanemal esineda. Erinevad geenide kombinatsioonid võivad väljendada sama veregruppi, kuna mõned geenid on domineerivad ja mõned retsessiivsed. Näiteks: veregrupp O tähendab, et vanemal on kaks O alleeli. Selle põhjuseks on asjaolu, et O on retsessiivne ja väljendub ainult siis, kui mõlemad alleelid ühtivad. Veregrupp A tähendab, et vanemal on kaks A-alleeli või üks A ja üks O. Seda seetõttu, et A on domineeriv ja seda väljendatakse igal ajal, kui see esineb. Veregrupp B tähendab, et vanemal on kaks B-alleeli või üks B ja üks O. Seda seetõttu, et B on domineeriv ja väljendub igal ajal, kui see on olemas. Veregrupp AB nõuab ühte A-alleeli ja ühte B-alleeli. Mõlemad on domineerivad ja väljenduvad võrdselt.
4
Kaasake Rh tegur. Kõige silmapaistvamate vereantigeenide (A ja B) testimine teeb kindlaks, kas olete A, B, AB või O. Siiski on Rh-faktor veel üks oluline antigeen, mis võib mõjutada teie vere reageerimist vereülekandele ja võib olla oluline vereülekandele. rasedad naised. Rh-faktori testimine sarnaneb teiste antigeenide testimisega. Veri puutub kokku antikehadega, kui see reageerib, olete Rh positiivne. Kui see ei reageeri, olete Rh negatiivne. Kuigi see tegur on meditsiinilistel eesmärkidel oluline, pole see vajalik lihtsate veregrupi määramise prognooside jaoks. Rh-teguri arvessevõtmine muudab prognoosimise keerulisemaks, kuna see kahekordistab võimalike veregruppide arvu: A+A-B+B-AB+AB-O+O-
5
Tehke veerg isa võimalike alleelide jaoks. Genotüübi leidmiseks kasutatakse Punnetti ruutu. Alustage ruudu moodustamist, kirjutades kõik isa võimalikud alleelid vasakpoolsesse veergu. See moodustab lapse geneetika esimese poole. Näiteks kui isa veregrupp on “A”, peate loetlema alleelikombinatsioonid “A,A” ja “A,O”. See tähendab, et teil on neli alleeli, mis liiguvad kõige vasakpoolsemas veerus. (kolm A-d ja üks O).
6
Asetage ema võimalikud alleelid ülemisse rida risti. Järgmisena kirjutage ülemisse rida ema võimalikud alleelid. Need alleelid moodustavad teise poole lapse geneetikast. See võimaldab ennustada, milliseid alleele võib laps emalt ja isalt pärida. Näiteks kui ema veregrupp on “AB”, on ainult üks alleelikombinatsioon, mis võib selle tekitada. See tähendab, et kirjutaksite esimesse ritta kaks alleeli (üks A ja üks B). Punnetti ruut võib kasutada ka teiste tunnuste määramiseks. Näiteks võite kasutada Punnetti ruutu, et ennustada oma beebi silmavärvi.
7
Joonistage esimeses veerus igale alleelile vastav rida. Punnetti ruudu ridade arvu määrab võimalike alleelide arv isa otsas. See varieerub sõltuvalt isa veregrupist. Kui isal on homosügootne veregrupp, on ridu vähem. Kui tema veregrupp võib olla heterosügootne, on ridu rohkem. Homosügootne tähendab, et isa kannab ainult ühte tüüpi alleeli (O,O). Heterosügootne tähendab, et isal on kaks erinevat alleeli (A, O).
8
Asetage veerg esimese rea iga alleeli alla. Nii nagu ridade arv sõltub isa alleelide arvust, sõltub veergude arv ema alleelidest. Peaksite joonistama iga alleeli jaoks eraldi veeru, mis emal võib olla. Iga alleel, mis tal on, võib lapsele edasi anda.
9
Kirjutage üles võimalikud veregrupid. Iga Punnetti ruudu ruut tähistab veregruppi, mis lapsel võib olla. Kirjutage igasse ruutu selle ruudu reale ja veerule vastav alleel emalt ja isalt pärit alleel. Näiteks täitke esimene ruut “A-alleeliga isalt ja “A-alleeliga emalt”.
10
Loendage, mitu kasti on olemas. Olemasolevate kastide arv näitab, kui palju võimalikke geenikombinatsioone võiks lapsele edasi anda. See on oluline ühe veregrupi edasiandmise tõenäosuse kindlakstegemiseks. Võimaluste arvu määramiseks lugege lihtsalt kastid kokku. Kui vanemal on tüüp „A” ja vanemal tüüp „AB”, on kaheksa kasti.
11
Lisage iga veregrupi arv. Kui olete ruutude arvu kokku lugenud, loendage iga veregrupi arv. Tõenäoliselt on mõnel ruudul duplikaadid. Duplikaadid tähendavad, et selle veregrupi tekkimise tõenäosus lapsel on suurem. Näiteks võib teil olla kokku kaheksa ruutu kolme AA-ga, kolme AB-ga, ühe AO-ga ja ühe BO-ga.
12
Arvutage iga veregrupi tõenäosus protsentides. Selle arvutuse tegemiseks peate võtma ainult teatud veregrupi poolt hõivatud ruutude arvu ja jagama selle ruutude koguarvuga. Ülaltoodud näite mängimisel oleks iga veregrupi tõenäosus järgmine: AA = â…œ = 37,5% tõenäosusAB = â…œ = 37,5% võimalusAO = â…› = 12,5% võimalusBO = â…› = 12,5% võimalusSelles juhul on 50% tõenäosus, et veregrupp on A, kuna nii AO kui ka AA väljenduvad A-veregrupina.