Uurimisesseed kirjutama asudes peate arvestama oma kirjutamise vorminguga ja viitelehtedega. Teile võib määrata mitu viitestiili, sealhulgas MLA (Modern Language Association), APA (American Psychological Association) ja Chicago. Igal neist on oma reeglid. Pole vaja end kõigi kolmega kurssi viia, välja arvatud juhul, kui peate seda tegema, kuid peate õppima vähemalt ühe, kui olete mõnes akadeemilist kirjutamist puudutavas valdkonnas. Siin on iga stiili kokkuvõtted, mis aitavad teil esseed õigel teel alustada.
1
Tsiteeri kirjutamise ajal. MLA kasutab lühikesi tekstisiseseid tsitaate sulgudes, koostades need tähestikulises järjekorras viidatud teoste loendisse dokumendi lõpus. Essee koostamise ajal on oluline lisada, kust saate teatud teavet, et vältida plagiaadi tegemist (teise teadmiste edasiandmine enda omana). Vajate viidet vahetult pärast iga lauset (või lausete rühma, kui tsiteerite). sama allikas mitmes järjestikuses lauses), mis sisaldab teavet, mida te ise ei mõelnud. Nende hulka kuuluvad: parafraasid, faktid, statistika, tsitaadid ja näited. MLA-d kasutaval tekstisisesel tsitaadil on lihtsalt autori perekonnanimi (või pealkiri, kui autorit pole), millele järgneb lehekülje number. Autori ja leheküljenumbri vahele pole koma. Näiteks: (Richards 456) Richards on autori perekonnanimi ja 456 on lehekülje number. Kui teil on autori nimi (või pealkiri, kui autorit pole), kuid leheküljenumber puudub, kasutage lihtsalt autori perekonnanime (või pealkirja).
2
Informatsiooni koguma. Kui teete uurimistööd, kasutades MLA tsitaadi stiili, peate koguma iga tsitaadi kohta konkreetset teavet. Teil on vaja selliseid asju nagu autori nimi, väljaandja, avaldamise kuupäev ja leheküljenumbrid. Lihtsaim viis MLA tsitaatide jälgimiseks uurimistöö ajal on kopeerida ja kleepida autoriõiguse teave töö käigus tekstitöötlusdokumenti või see üles kirjutada. märkmikusse. Iga allika puhul tuleb lisada autor(id), avaldamiskuupäev, väljaandja, lehekülje number, köide ja väljaande number, veebisait, juurdepääsu kuupäev ja kõik, mis ilmub autoriõiguse lehel või viitab sellele, kuidas seda uuesti leida.
3
Korraldage allikad. Kui olete kirjutamise lõpetanud ja valmistute selle esitamiseks või avaldamiseks, peate viidatud teoste lehel oma tsitaadid tähestikuliseks muutma. See leht peaks olema dokumendi viimane. Näiteks MLA-stiili kasutava standardse raamatu tsitaadi vorming on järgmine: autori perekonnanimi, eesnimi. Raamatu pealkiri. Avaldatud linn: väljaandja nimi, avaldamisaasta. Allikas Medium.MLA veebisaidi viide näeb välja järgmine. Kui loendis pole ühtegi autorit, alustage tsiteerimist lehe nimega: Perekonnanimi, eesnimi. “Lehekülje pealkiri.” Veebisaidi pealkiri. Kirjastaja. Avaldamise kuupäev. Allika meedium. Juurdepääsu kuupäev. MLA teadusliku artikli tsitaat näeb välja järgmine: Perekonnanimi, Eesnimi. “Artikli pealkiri.” Ajakirja pealkiri. Köide.Väljaanne (aasta): leheküljenumbrid. Allika kandja.Kirjutage põhiteose (raamat, ajakiri, ajakiri, veebisait jne) pealkiri kaldkirjas või tõmmake alla, kui kirjutate viiteid käsitsi. Peatükkide või artiklite pealkirjad peaksid olema jutumärkides.
4
Järjesta loend tähestiku järgi. Asetage oma viidete loend tähestikulises järjekorras autorite perekonnanimede järgi.Kui ühtegi autorit pole loetletud, nagu veebisaitidel tavaline, jätke lihtsalt autori nimi vahele ja alustage kirjet teose pealkirjaga.Järgistage tähestiku esimene täht, mis kuvatakse kirjes, olenemata sellest, kas sellel on autori nimi või mitte.
5
Vormindage leht Viidatud teosed. Tehke dokumendis topelttühik ja pange sellele tsitaatide loendile pealkirjaks “Titeeritud teosed”. Vormindamine peaks olema Times New Romani kirjatüübis, suurus 12, uue lehe ülaosas tsentreeritud tekstiga “Tsiteeritud teosed”. Igal kirjel peaks olema ripp. taane, mis tähendab, et kõik esimese rea all olevad read on taandatud poole tolli võrra.Veenduge, et iga tsitaadi jaotise järel oleks punkt. Punkt peaks alati viite lõppema.
6
Tsiteeri kirjutamise ajal. APA nõuab essee tekstis sulgudes olevaid tsitaate, koostades need dokumendi lõpus tähestikulisse viidete loendisse. Essee kirjutamise ajal on oluline tsiteerida teavet, et vältida plagiaati (petmise vorm). Pange iga lause lõppu sulgtsitaat (või lauserühma, kui kasutate sama allikat mitme jaoks). järjestikused laused), mis sisaldavad teavet, mida te enne uurimistöö tegemist ei teadnud. APA-d kasutaval tekstisisesel tsitaadil on lihtsalt autori perekonnanimi (või pealkiri, kui autorit pole), millele järgneb avaldamisaasta. Nime ja aasta vahele pole koma. Näiteks: (Richards 2005) Richards on autori perekonnanimi ja 2005 on aasta. Kui teil on autori nimi (või pealkiri, kui autorit pole), kuid leheküljenumber puudub, kasutage lihtsalt autori perekonnanime (või pealkirja). See on tavaline veebisaitidele viitamisel. APA dokumendi vormindamine on väga oluline. APA paberid jagunevad neljaks osaks: tiitelleht, kokkuvõte, põhitekst ja viidete leht. APA-d kasutava uurimistöö tsitaadid kuvatakse jaotises Viited, APA dokumendi viimane osa.
7
Informatsiooni koguma. Kirjutage autoriõiguse teave iga uurimistöö käigus üles. Kirjutage see igale allikale, mida vaatate, koos märkmega, et oma mälu parandada – olete üllatunud, kui palju ideid hakkate parafraseerima, kuid ei suuda meenutada, kust see idee tuli. APA viitelehtede tsitaatide moodustamiseks on teil vaja selline teave nagu autori nimi (nimed), avaldamise kuupäev, veebisaidi URL, veebisaidile sisenemise kuupäev, teose pealkiri jne.
8
Korraldage loend. Viidete loend peaks olema tähestikulises järjestuses ja seatud rippuvasse taane, täpselt nagu MLA stiilis vorming. Näiteks teadusajakirja artikli APA viitevorming on järgmine: autori perekonnanimi, esimene algustäht. (Avaldamisaasta). Artikli või peatüki pealkiri. Ajakirja või raamatu pealkiri, väljaande number, leheküljenumbrite vahemik. APA raamatuviite vorming näeb välja järgmine: Perekonnanimi, Eesnimi. (Aasta.) Raamatu pealkiri: Suur täht ka alapealkirjade jaoks. Asukoht: väljaandja. APA veebisaidi viitevorming näeb välja selline: Autor, A.A. Eesnimi ja autor, B.B. (avaldamise kuupäev.) Artikli pealkiri. Veebilehe või suurema dokumendi või raamatu pealkirjas (peatüki või jaotise number). Otsitud URL-aadressilt
9
Vormindage leht. Tehke dokumendile topelt tühik ja pange viidete leht lehe ülaosas keskele pealkirjaks “Viited”. Asetage lehekülje number lõpuni paremale ja oma töö pealkirja lühendatud versioon täiesti vasakule täissuurtähtedega.Sisestage autori perekonnanimi ja esimene initsiaali suurtähtedega, millele järgneb punkt.Ainult suurtähtedega algus sõna ajakirjaartikli pealkirjas, välja arvatud juhul, kui pealkiri sisaldab pärisnimisõna (nimetatakse lausekäändeks). Raamatute pealkirjad peavad säilitama avaldatud suurtähtede. Märkige avaldamislinn suurtähtedega ja kasutage osariikide jaoks õigeid olekulühendeid. Samuti kirjutage kirjastaja nimi suurtähtedega ja lõpetage viide punktiga. Suuremate teoste pealkiri, olgu see siis raamat, ajakiri, veebisait või ajakiri, on kaldkirjas (või alla joonitud, kui see on käsitsi kirjutatud), nagu ka õige väljaande number pealkirja järel. Lühemate teoste pealkirjad, nagu artiklid ja peatükid, ei tohiks sisaldada APA kirjes suunavaid kirjavahemärke. Punkt peaks lõpetama kõik tsitaadid.
10
Tsiteeri kirjutamise ajal. CMOS või Chicago kasutab kahte erinevat viitestiili: märkmed ja bibliograafia ning autori kuupäev. Teie tekstisisene tsitaat sõltub sellest, millist tsitaadi stiili te kasutate. Märkuste ja bibliograafia puhul kasutate teksti iga tsitaadi juures ülaindeksit ja vastavat joonealust märkust lehe lõpus. Kõik joonealused märkused koondatakse lõpumärkusteks töö lõpus, bibliograafia lehel. Autori kuupäeva jaoks kasutate tekstisiseseid sulgudes olevaid tsitaate, mis sisaldavad autori perekonnanime ja avaldamisaastat, ilma kirjavahemärkideta nime ja aasta vahel. Iga sulgudes oleva tsitaadi täisversioon on viidete lehel tähestikulises järjekorras. Näiteks: (Simon 2011) Simon on autori perekonnanimi ja 2011 on aasta. Teil on vaja viidet vahetult pärast iga lauset (või lauserühma, kui kasutate sama allikat mitme järjestikuse lause jaoks), mis sisaldab teie teavet. ei mõelnud endale. Nende hulka kuuluvad: parafraasid, faktid, statistika, tsitaadid ja näited.
11
Informatsiooni koguma. Kui uurite oma esseed, pange tähele kogu bibliograafiline teave, mida näete. See tähendab pealkirja, autorit, väljaannet, aastat, köidet ja väljaande numbrit, väljaande asukohta, veebisaiti, isegi kuupäeva, mil materjalile juurde pääsete, kui see on võrgus. Kui kasutate raamatut, kirjutage üles kogu autoriõiguste lehelt leitud asjakohane teave, sealhulgas kirjastaja nimi ning linn ja avaldamisaasta. Muude allikate jaoks otsige seda teavet vaadeldava teose pealkirja lähedalt. Avaldamiskuupäev on sageli veebilehtede allosas.
12
Kasutage märkmeid ja bibliograafiat, kui seda juhendatakse. Märkmete ja bibliograafia (NB) meetodit eelistavad humanitaarteaduste (kirjandus, ajalugu, kunstid) teadlased. NB aitab kaasa paljude allikate üksikasjalikule salvestamisele, mida autorikuupäevade süsteem ei võimalda. Pange oma viidete lehele pealkiri “Bibliograafia” lehe ülaosas keskel. Jätke selle pealkirja ja esimese pealkirja vahele 2 tühja rida kirje ja üks tühi rida kirjete vahel. Märkuste ja bibliograafia stiil kasutab leheküljelõpude jaoks joonealuseid märkusi ja peatükkide lõppude jaoks lõpumärkusi. Bibliograafia leht on kõigi rippuvas taandes olevate allikate tähestikuline loend. Raamatu vormingu näide on järgmine: Viimane nimi, eesnimi. raamatu pealkiri. linn: kirjastaja, aasta. trükitud teadusajakirja peatüki vorming on järgmine: autori perekonnanimi, eesnimi. “Peatüki või artikli pealkiri.” Raamatu või ajakirja pealkiri Väljaande number (Aasta): Leheküljenumbrite vahemik. (Onlain-teadusajakirja artiklite lõpus märkige järgmine: juurdepääsu kuupäev. URL-aadress.) Veebisaidi näidisvorming on järgmine: Veebisaidi nimi. “Lehekülje pealkiri”. Viimase muutmise kuupäev. Juurdepääsu kuupäev. URL-aadress. Millal e pole teadaolevat autorit, peaks kirje algama dokumendi pealkirjaga, olgu see siis veebileht, peatükk, artikkel või nii edasi. Kui autoreid on mitu, kuvatakse esimesena loetletud autor perekonna- ja eesnimena, nii et tsitaat on järjestatud tähestikulises järjekorras selle autori perekonnanime järgi. Järgmised autorid on loetletud eesnimede järgi, näiteks Alcott, Louisa May, Charles Dickens ja Elizabeth Gaskell. Lõpetage tsitaat alati punktiga.
13
Kasutage autori kuupäeva, kui juhendatakse. Autorikuupäeva stiili eelistavad loodusteaduste, st füüsika-, loodus- ja sotsiaalteaduste esindajad. Autori kuupäev on sisulisem dokumentatsioonistiil. Autorikuupäeva stiili kasutamisel pange oma viidete lehe pealkirjaks “Viited” lehe ülaosas keskele. Jätke pealkirja ja esimese kirje vahele 2 tühja rida ning kirjete vahele üks tühi rida .Autori kuupäev stiilis bibliograafiad tuleks korraldada tähestikulises järjekorras perekonnanime järgi (või pealkirja järgi, kui autorit pole) rippuvas taandes. Raamatu vormingu näide on järgmine: Perekonnanimi, eesnimi. Aasta. Raamatu pealkiri. Linn Väljaandja: Kirjastaja. Trükitud teadusajakirja peatüki vormingu näide on järgmine: autori perekonnanimi, eesnimi. aasta. “Peatüki või artikli pealkiri.” Raamatu või ajakirja pealkirja väljaande number: leheküljenumbrid. (veebipõhise teadusajakirja artiklite jaoks see lõpuni: juurdepääsu kuupäev. URL-aadress.) Veebisaidi näidisvorming on järgmine: Veebisaidi nimi Aasta “Lehekülje pealkiri.” Viimase muutmise kuupäev. Juurdepääsu kuupäev. URL-aadress.