Kui teil on uurimisprojekt – kas töö, kooli või mõnel muul eesmärgil –, soovite saada kõige usaldusväärsemat ja ajakohasemat teavet. Teaduslikud artiklid on ühed parimad ressursid uurimisprojekti jaoks. Kui natuke tööd teha, leiate Internetist tasuta palju teaduslikke artikleid ja muid usaldusväärseid ressursse, näiteks valitsuse väljaandeid. Eriti kui leiate veebist viiteid, uurige kindlasti materjali kriitiliselt, et hinnata selle kvaliteeti.
1
Proovige Google Scholarit. Google Scholarile pääsete juurde aadressil http://scholar.google.com. Teistes riikides peale Ameerika Ühendriikide otsige oma kohaliku lehe hankimiseks sõna “Google Scholar”. Selle otsingulehe kaudu saate vaadata paljusid ajakirju, väitekirju, kokkuvõtteid ja artikleid, mis hõlmavad laia valikut erialasid. Parimate tulemuste saamiseks kasutage täpsemaid otsinguvalikuid. Tõenäoliselt ei saavuta te sama edu, kui kasutate võtmesõnu või lihtsakeelelisi otsinguid nagu mis tahes muu Interneti-otsingumootori puhul. Teie tulemused on tsitaatide loend, mis on asjakohasuse järjekorras. Kontrollige kindlasti kuupäevi, sest3 neid ei järjestata kronoloogiliselt. Avaldamise teabe saamiseks klõpsake tulemusel. Kui see on saadaval, saate täisteksti tasuta vaadata.
2
Külastage DOAJ-i. Avatud juurdepääsuga ajakirjade kataloog (DOAJ) pakub mitmeid teadusajakirjade artikleid, millele pääsete juurde tasuta. DOAJ sisaldab teaduslikke ja akadeemilisi ajakirju, mis hõlmavad erinevaid valdkondi ja on kirjutatud paljudes keeltes. Kõik DOAJ-i käsitlevad artiklid on täiesti avatud juurdepääsuga, mis tähendab, et saate lugeda või printida artiklite täisteksti tasuta.
3
Kasutage erialaspetsiifilisi otsingumootoreid. On palju teaduslikke otsingumootoreid, mis on keskendunud teatud distsipliinile, näiteks teadusele või ajaloole. Leitud tulemused võivad võimaldada teil lugeda artiklite täistekste tasuta või lugeda kokkuvõtet ja maksta täisteksti allalaadimise eest. Näiteks kui teete teadusuuringute projekti, võite otsida artikleid SciSeeki või SciCentral. Saate neid veebisaite veebist otsida või küsida kolledži professorilt või raamatukoguhoidjalt soovitusi.
4
Vaadake üksikute õppejõudude veebisaite. Kui teate uuritava eriala silmapaistva professori nime, võite leida tema töö koopiaid tema enda veebisaidilt või ülikooli profiililt. Enamikul professoritel on nimekiri kõigist oma väljaannetest. Olenevalt väljaandja poliitikast võivad nende veebisaidil olla lugemiseks või allalaadimiseks saadaval ka artikli PDF- või veebikoopiad.
5
Otsige valitsuse lehekülgi. Riikide valitsuste hallatavad lehed, samuti seadusandlikud või parlamendi veebisaidid on suurepärased esmaste dokumentide, näiteks seaduste ja poliitikadokumentide allikad. Paljud valitsusasutused avaldavad ka teaduslikke, eelretsenseeritud artikleid. Näiteks Ameerika Ühendriikide riiklikes tervishoiuinstituutides on PubMed, mis pakub teadusartiklite kokkuvõtteid ja täistekste, millest paljud on tasuta. Ka valitsuskomisjonidel ja komiteedel võivad olla usaldusväärsed dokumendid, mida kasutatakse õigusaktide koostamisel ja muutmisel, nagu näiteks seisukohavõtted ja statistiline analüüs. Lisaks sellele, et kasutate neid allikatena, saate uurida nendes dokumentides olevaid tsitaate, et leida teadusartikleid, mis võivad teie projektiga seotud olla.
6
Otsige artikleid rahvusvahelistelt või valitsusvälistelt organisatsioonidelt. Paljud rahvusvahelised või valitsusvälised organisatsioonid, näiteks Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, teevad ka teadusuuringuid. Need aruanded on sageli saadaval tasuta või suhteliselt piiratud tasu eest. Enne kui kasutate valitsusvälisele või mittetulundusühingule kirjutatud paberit, veenduge, et mõistate organisatsiooni enda missiooni, eesmärki ja tegevuskava. Kuigi paljud neist paberitest on hästi viidatud ja usaldusväärsed, võivad mõned olla kaldu teatud vaatenurga või seisukoha poole.
7
Minge ülikooli raamatukogu veebisaidile. Paljudes ülikoolides on avatum lähenemine teadusartiklite pakkumisele üldsusele. Teil võib olla juurdepääs teaduslikele artiklitele raamatukogu veebisaidi kaudu isegi siis, kui te ei ole praegu selle kooli üliõpilane. Kontrollige ka lähedal asuvaid kolledžeid ja ülikoole. Nii ei tekita ebamugavust, kui peate veebist leitud artikleid vaatama raamatukogusse minema. Isegi ülikoolidel, millel pole oma andmebaasidele avatud juurdepääsu, võib siiski olla üldsusele avatud juurdepääs, kui kasutate raamatukogus endas arvutit.
8
Juurdepääs elektroonilistele andmebaasidele. Erinevates raamatukogudes on erinevad teadusajakirjade ja muude teadusväljaannete andmebaasid. Tavaliselt hõlmavad need andmebaasid teatud valdkondi või erialasid. Otsige vahekaarti, millel on kirjas “uuringud”, “veebiressursid” või midagi sarnast. Isegi kui raamatukogu võimaldab avalikkusel andmebaasidele juurdepääsu, peate võib-olla looma kasutajakonto.
9
Sisestage oma otsinguterminid. Teegi andmebaasidest otsides saate täpsemate otsingusuvandite abil tavaliselt paremaid tulemusi kui tavalise Interneti-otsingumootori jaoks kasutatava lihtkeelse otsinguga. Kui te pole seda konkreetset andmebaasi kunagi kasutanud, tutvuge otsinguterminitega. Kuigi need on üldiselt samad, võivad raamatukogusüsteemides olla erinevusi. Tavaliselt on teil ka võimalus tulemusi piirata. Näiteks võib teil olla võimalik märkida ruut, kui soovite, et otsing näitaks ainult eelretsenseeritud artikleid.
10
Hankige oma tulemused. Kui esitate oma otsingu, saate tagasi seotud teadusartiklite loendi. Tavaliselt annavad otsingutulemused teile artikli nime ja autori koos avaldamise teabega. Avatud juurdepääsuga teegis saate artikli täisteksti lugemiseks klõpsata artikli pealkirjal. Teistes raamatukogudes võib pealkirjal klõpsamine viia ainult kokkuvõtteni. Kui arvate, et artikkel oleks abstraktse põhjal teie projekti jaoks abiks, pääsete tavaliselt täisteksti juurde raamatukogusse minnes.
11
Hankige teavet väljaande kohta. Tavaliselt on teadusajakirja või väljaande väljaandjaks ülikool või akadeemiline selts. Kui nimi pole teile hästi teada, võib osutuda vajalikuks täiendav uurimine. Mõnikord võib ajakiri tunduda õpetlik ja muljetavaldav, kuid tegelikult on see kiirustades kokku pandud afäär, millel pole tegelikku positsiooni. Otsige veebist ajakirja nime väljaanne või väljaandja nimi. Otsige lisateavet nende maine kohta selles valdkonnas.
12
Uurige autori tausta. Kui autor pole keegi, kes on teile teadaolevalt valdkonna liider, peate välja selgitama, kui palju autoriteeti tal on. Artikleid, mille on kirjutanud selles valdkonnas laialdasi kogemusi omavad inimesed, peetakse usaldusväärsemaks kui õpilaste kirjutatud. Samuti soovite üle vaadata autori tausta võimalike eelarvamuste suhtes. Kui autor on keegi, kes avalikult propageerib teatud poliitikat või seisukohta, ei pruugi tema teadustöö olla objektiivne.
13
Otsige artikli tsitaate. Artiklid, mida hilisemas stipendiumis sageli mainitakse, on avaldanud oma valdkonnale suurt mõju. Vaadake need hilisemad mainimised hoolikalt üle, et teha kindlaks, kas artikkel võeti positiivselt vastu. Näiteks kui teil on artikkel, millele on viimase aasta jooksul viidatud 50 korda, on sellel artiklil olnud suur mõju. Täiendav ülevaade näitab aga, et artiklit kritiseeriti või see lükati tagasi peaaegu kõigis nendes tsitaatides. Arvestades kogu seda kriitikat, oleks tõenäoliselt viga sellele artiklile toetuda.
14
Rääkige teadusraamatukogu töötajatega. Pärast kogu artikli ja selle autori tausta uurimist võite siiski olla ebakindel artikli kvaliteedis. Teadusraamatukoguhoidja saab teiega arutada, kui usaldusväärne on allikas. Teadusraamatukoguhoidjad võivad teile osutada ka muudele ressurssidele, millest te ei teadnud või mida te ei mõelnud. Mõned ülikoolid lubavad teil küsida teadusraamatukoguhoidjatelt küsimusi veebis, ilma raamatukogusse minemata. Ärge jätke veebiküsimusi viimasele minutile, sest peate võib-olla ootama vastust.