Ulmeautoreid on mitut tüüpi. Neid saab liigitada kas kirjutise või ulme tüübi järgi. Kirjutamise tüübid võivad ulatuda väga lühikestest (nt vinjetid) kuni väga pikkadeni (nt romaanid). Ulmekirjanduse tüübid võivad ulatuda kõvast ulmest küberpungi ja huumorini. Kuigi ulmeautorid võivad kasutada mitmesuguseid kirjutisi, keskenduvad nad üldiselt ühte tüüpi ulmele.
Ühte tüüpi ulmekirjanikke oskas kirjutada peamiselt lühijutte. Üldjuhul nimetatakse kõige lühemat tüüpi lugu vinjetiks või välkkirjanduseks. Vinjetid võivad olla nii lühikesed kui stseen ja on tavaliselt umbes neli lehekülge või vähem pikad. Seda tüüpi lugu keskendub sageli ühele sündmusele, ühele stseenile või ühele tegelasele. Ulmeautoril pole palju ruumi, seega peaks lugu ise olema väga keskendunud.
Ulmekirjanik võib kirjutada ka lühijutte, mille pikkus on üldjuhul umbes 20 lehekülge või vähem. Seda tüüpi ilukirjandus pakub loo arendamiseks veidi rohkem ruumi, kuid see peaks siiski olema üsna keskendunud. Seda tüüpi lood ilmuvad sageli ulmeajakirjades või antoloogiates.
Lugude keskmise pikkusega ulmekirjaniku jaoks on kas romaan, mis on tavaliselt 20–40 lehekülge pikk, või romaan, mis ei ole tavaliselt pikem kui umbes 90 lehekülge. Romaan on tavaliselt veidi rohkem arenenud kui novell, kuid siiski üsna lühike. Novell on veidi pikem ja pakub seega ulmekirjanikule veidi rohkem arenguvõimalusi.
Võib-olla on kõige levinum ulmekirjanik romaanikirjanik. Romaanid on pikima ilukirjanduse tüüp ja on tavaliselt vähemalt 90 lehekülge pikad, kuid võivad olla nii pikad, kui autor vajab. Leheküljepiirangut pole. Romaanid pakuvad süžee, tegelaste ja sündmuste arendamiseks kõige rohkem võimalusi nii kaua, kui loo lõpuleviimiseks on vaja.
Ulmežanri piires võivad autorid keskenduda ka alamžanrile või kindlale ulmetüübile. Kuna valikuvõimalusi on palju, otsustavad autorid üldiselt keskenduda konkreetsele alamžanrile ja kaks ulme kõige levinumat on kõva ulme ja pehme ulme. Raske ulme põhineb tegelikul teadusel ja tegelik teadus on tavaliselt süžees kesksel kohal. Pehme ulme seevastu keskendub nn pehmetele teadustele, nagu sotsioloogia või psühholoogia. Ulmekirjanduses võivad autorid keskenduda paljudele teistele alamžanritele.