Perekonnaõiguse lepitaja peamine eesmärk on vahendada perekonna probleeme ja jõuda osapooltele kasuliku otsuseni, eriti kui tegemist on lastega. Enamik vahendajaid on advokaadid, kuid mõned on muud perevaidluste lahendamise sertifikaadiga spetsialistid. Paljud juhtumid, mida perekonnaõiguse vahendaja käsitleb, on seotud lahutuse, lapse hooldusõiguse ja elatise küsimustega.
Üks perekonnaõiguse vahendaja kohustustest on tegutseda perenõustajana juhtudel, kui paaril on raskusi läbisaamisega, kuid nad ei soovi lahutada. Sellist vahendamist nimetatakse perenõustamisvahenduseks. Vahendaja peab osapooli ära kuulama ja jõudma tegeliku probleemini, mis abielus konflikti põhjustab. Levinud probleemide hulka kuuluvad lein lapse kaotuse pärast, suhteprobleemid ja välismõjudest tulenevad muutused käitumises. Sellistel juhtudel kuulab lepitaja paari kaebusi, räägib teiste pere lastega ning soovitab suure tõenäosusega paaril pöörduda terapeudi poole ja naasta lepitaja juurde.
Teine perekonnaõiguse vahendaja ülesanne on vahendada olukordi, kus paar on juba veendunud, et lahutus on nende huvides. Osapooled võivad vajada juriidilist nõu sellistes küsimustes nagu vara jagamine ja lapse hooldusõigus. Enamikul juhtudel on paaril juba oma advokaadid, kes annavad vahendajale nõu, mida nende klient lahutusest soovib. Lepitaja vaatab läbi ühisvara puudutavad dokumendid, võlgnevused ja palgaandmed ning lapse nimel tehtud kulutused. Enne dokumendi esitamist perekonnakohtu kohtunikule kinnitamiseks võib lepitaja kohtuda paariga mitu korda, et jõuda poolte jaoks kokkuleppele.
Täiendavad kohustused, mida perekonnakohtu vahendaja võib täita, hõlmavad töötamist kohtuprogrammidega, nagu alternatiivne vaidluste lahendamine (ADR). Sellised programmid nagu ADR määravad vahendajad, kes abistavad perekondi, kellel ei pruugi olla võimalik endale perekonnaõiguse advokaadi teenust lubada või kellel on vaidlusi, mida ei õnnestunud enne kohut lahendada. Perekonnaõiguslik lepitaja saab kohtult kohtuasja vahendamise aja ning ta peab asjaosalistele teatama vahendamise aja, kuupäeva ja koha. Kui pooled ei saa vahendusmenetluses osaleda, peab lepitaja vahendusmenetluse ajakava muutma.
Teised sammud, mida perekonnaõiguse vahendaja peab juhtumit vahendades tegema, hõlmavad kohtule lepingute esitamist, osapooltega kohtuasja uuenduste kohta suhtlemist ja kohtunikule vahendusaruannete saatmist. Vahendaja peab täitma raamatupidamisülesandeid, milleks on arveldusvahendusaeg ja arvete saatmine klientidele. Vahendajad peavad osalema ka koolitusseminaridel ja -tundidel, et olla kursis perekonnaõiguse küsimustega ja sellega seotud jurisdiktsiooni eeskirjadega.