Teaduskirjanikuks saamine nõuab mitut erinevat oskuste kogumit, järjekindlat ja visa suhtumist ning võimet luua tihedaid võrgustikke toimetajate, kirjastajate, riiklikult rahastatavate organisatsioonide ja isegi erakaubandusgruppidega. See nõuab ka kirjanikult mitmeid otsuseid. Kuigi teaduskirjanikuks soovijatele on positsioone olemas, on konkurents väga tihe.
Esiteks peab pürgiv teaduskirjanik olema kursis kahes valdkonnas. Ta peab oskama kirjutada ja mõistma kirjutamise mehhanisme. See tähendab grammatika, kirjavahemärkide, lausestruktuuri ja stiili kindlat mõistmist. Igal teaduspõhisel väljaandel, olgu see siis trükis või veebis, on artikli stiili, vaatenurga ja pikkuse kohta konkreetsed juhised. Kui soovite saada teaduskirjanikuks, peate suutma kohaneda väljaande nõuetega.
Sama oluline on taust ühes või mitmes teadusliku uurimisvaldkonnas. Enamik teaduskirjanikku otsivaid väljaandeid eelistab kandidaate, kellel on vähemalt bakalaureusekraad, ja enamik eelistab ka seda, et kirjanik oleks spetsialiseerunud konkreetsele valdkonnale. Need, kellel on teatud niši kogemus, eelistatakse üldistajatele. Põhjus on selles, et teadusväljaanded on eelkõige mures lugejale usaldusväärsuse tunde edastamise pärast.
Eeldusel, et oskate kirjutada ja teil on teaduslikud volitused, on järgmine samm turgude otsimine. Esitage endale mõned küsimused ja määratlege oma eesmärgid. Kas soovite saada teaduskirjanikuks, et teavitada ja valgustada akadeemilist publikut, või soovite muuta valdkonna tasuvaks karjääriks? Kas see on teie eesmärk, et kaasteadlased loeksid teie arvamusi ja teooriaid ning kaaluksid neid või eelistate esitada artikleid, mis on võhikule kergesti arusaadavad?
Kui need otsused on tehtud, on aeg leida kohad, mis võiksid olla huvitatud teie teoste avaldamisest. Nii nagu teadusuuringud on teaduses olulised, on see kriitilise tähtsusega ka selliste kirjastusvõimaluste avastamisel, mis võimaldavad teil saada teaduskirjanikuks. Hoidke end kursis mitte ainult teadusajakirjadega, vaid ka kirjastusmaailma toodetud erialaajakirjadega. Pöörduge toimetajate poole päringukirjade ja potentsiaalsete ideedega, liituge veebirühmade ja foorumitega ning osalege konverentsidel.
Teaduskirjanikuks saamine, nagu iga kirjutamise puhul, seisneb selles, keda sa tead sama palju kui seda, mida tead. Enamik ajakirju, ajalehti või veebiväljaandeid eelistab pikaajalisi suhteid kirjanikuga ja teeb koostööd stabiilsete inimestega, kes on osutunud faktiliselt ja isiklikult usaldusväärseks. Kui saate jala ukse vahele, olge valmis vastu võtma mis tahes ülesande. Samuti veenduge, et täidetud ülesanne esitataks vigadeta ja enne määratud tähtaega.
Tundke oma valdkonda, jälgige trende ja esitage regulaarselt ideid toimetajale. Hoidke suhtlusliinid avatuna ja looge maine kirjanikuna, kelle looming ei vaja suuri parandusi ega muudatusi. Võite saada teaduskirjanikuks, kuid pidage alati meeles, et nii teaduse kui ka kirjutamise aspektid on võrdse tähtsusega.