Kõrbeteraapiaga tegelevad inimesed ei ole suures osas litsentseeritud psühholoogid, kuigi paljudel võib olla psühholoogia bakalaureuse- või isegi magistrikraad. Selle asemel on tegemist inimestega, kellel on ühendatud armastus ja laialdased teadmised välitingimustest, samuti soov töötada koos teiste inimestega ja aidata neid. Kuna enamik kõrbeteraapiaprogramme eeldab, et osalejad peavad elama elukohas, on kõige levinumad positsioonid nõustajad ja juhid, kes elavad koos osalejatega kaasa ja kavandavad programme igal sammul. Giidid ja instruktorid on ka tavalised kõrbeteraapiatööd, kuna need inimesed õpetavad osalejatele selliseid tegevusi nagu telkimine, matkamine või paadisõit.
Enamik kõrbeteraapiaprogramme on mõeldud vanematele lastele ja teismelistele, kes on ohus või on sattunud hätta. Need ei ole sama, mis alglaagrid, vaid mõnikord nimetatakse neid ka seiklusteraapiaks. Üldiselt panevad nad teismelised gruppi ning õpetavad neile õues ja kõrbes olemise oskusi. Need võivad olla lihtsad asjad, nagu matkamine ja telkimine, või arenenumad asjad, nagu kaljuronimine, või tegevused, mille eesmärk on usaldust tekitada, nagu köierajad. Iga programm võib olla veidi erinev ja seetõttu võib vaja minna teatud oskustega töötajaid.
Üldiselt pakutakse kõrbeteraapia töökohti inimestele, kellel on kõrgharidus seotud valdkonnas, alates psühholoogiast kuni seiklusteraapia konkreetse tunnistuseni. Programmijuhid võivad olla litsentseeritud psühholoogid, kuid ülejäänud töötajatel võib selline kraad olla või mitte. Nõustajad, mentorid ja rühmajuhid või direktorid on ühed levinumad kõrbeteraapia töökohad, mis hõlmavad osalejatega kinnistul elamist, positiivsete suhete edendamist ja iga päev toimuvate programmide kavandamist. Nende inimeste jaoks on oluline, et nad saaksid olla professionaalsed ja säilitada kontrolli ka olukordades, kuna lastega on sageli raske töötada.
Teised levinumad kõrbeteraapiatöö tüübid on välijuhid ja väliinstruktorid. Nendel inimestel on tavaliselt keskkonnahariduse ja kõrbes ellujäämisoskuste taust ning nad viivad programmis osalejad tegelikele reisidele ja väljasõitudele õues ja ellujäämisoskusi õpetama. Peale nende inimeste, kes suhtlevad otseselt programmis osalejatega, võivad kõrbeteraapiaprogrammides töötada ka inimesed, kes abistavad igapäevastes tegevustes, näiteks inimesed, kes tegutsevad kontoriadministraatoritena, kinnisvara hooldajana või koristajana.