Solomäng on kitarrimängu üks põhivaldkondi, olenemata sellest, millist muusikastiili te mängite. Solo või kitarrisoolo mängimise õppimine, kas improvisatsiooni või õpitud praktika kaudu, on käputäie tehnikate õppimise ja nende kokku panemise küsimus.
1
Viige end kurssi mõne olulise kitarritehnikaga soleerimisel. Need tehnikad on iseenesest piisavalt lihtsad, kuid nende valdamine ja nende lihtne integreerimine on ülioluline, et saaksite hästi soolo mängida. Mõned neist tehnikatest hõlmavad painutusi, haamriga löömist, mahatõmbamist, vibratot ja topeltpeatamist. Painutus saavutatakse kitarri keele painutamisel, et tõsta selle helikõrgust. Painde mängimiseks ärritage sõrmusesõrmega nööri ning asetage kursor ja keskmised sõrmed selle taha jäävatele rõngastele. Kõigi kolme sõrmega survet avaldades lükake nöör vastu kaela üles või alla ja laske selle sammul tõusta. Võite saavutada kas poole sammu või täieliku sammu erinevuse helikõrguses. Haamri peale löömine saavutatakse, kui mängite teist nooti ainult närvilise käega. Haamri mängimiseks pingutage kursorsõrmega nööri ja kitkuge nöör. Pärast nööri kitkumist liigutage nooti sõrmusesõrmega jõuliselt terve samm sellest noodist kõrgemale, kuid ärge kitkuge nööri. Tõmbamine on analoog haamriga. Tõmbamise mängimiseks pingutage sõrmusesõrmega nööri ja kitkuge nöör. Pärast nööri kitkumist tõmmake sõrmusesõrm fretboardilt maha, hoides oma nimetissõrme närvilisena terve sammu võrra allpool. Soolomängu kiiruse suurendamiseks saab kasutada väljatõmbe- ja haamritõmbeid, sest te ei pea iga nooti eraldi välja tõmbama. Vibrato tekib siis, kui püsival noodil lastakse helikõrguses pulseerida. Vibrato mängimiseks ärritage kursorsõrmega stringi ja näppige noot. Laske noodil heliseda, liigutades samal ajal kursorsõrme fretboardil edasi-tagasi. See paneb nooti korrapäraselt pulseerima häälestuse ja kergelt teravuse vahel. Topeltpeatus tekib siis, kui mängite soolo ajal 2 nooti korraga. Lihtsamalt öeldes on topeltpeatus akord. Ärritage ja kitkuge mõlemad keelpillid täpselt nii, nagu teeksite akordi jada mängides.
2
Õppige pentatoonika skaala. Pentatooniline skaala on skaala, millel on ainult 5 nooti oktaavi kohta, erinevalt tüüpilisest 7 noodist. Kahe noodi eemaldamine diatooniliselt skaalalt loob skaala, kus puuduvad dissonantsed intervallid (puuduvad väiksemad sekundid ega kahandatud kvintid) ja sellisena on pentatooniline skaala muutunud kitarrisoolo esmatähtsaks skaalaks. Soovite tutvuda skaalaga kõigis kitarri kaela asendites. Peamine pentatooniline skaala luuakse duurskaala esimest, teist, kolmandat, viiendat ja kuuendat astet mängides. C-duur pentatooniline skaala oleks: C, D, E, G, A. Minoor pentatooniline skaala tekib molli skaala esimese, kolmanda, neljanda, viienda ja seitsmenda astme mängimisel. C-moll oleks pentatooniline skaala: C, E-flat, F, G, B-flat. Pentatooniline skaala, mida kasutate oma soolo raamistikuna, peaks vastama loo võtmele. Minoorbluusi pentatooniline skaala luuakse bluusimolli skaala esimest, kolmandat, neljandat, lamestatud viiendat ja seitsmendat astet mängides. C-moll oleks pentatooniline skaala: C, E-flat, F, G-flat, G, B-flat.
3
Integreerige põhilised soolotehnikad pentatoonilisele skaalale. Mängige üles ja alla pentatoonilisel skaalal, kasutades selliseid tehnikaid nagu painded ja haamrilöögid. See loob põhiraamistiku kitarrisoolo mängimiseks peaaegu kõigis muusikastiilides.
4
Muutke oma rütme. Kui hakkate erinevate tehnikate abil läbi mängima pentatoonilise skaala, muutke kindlasti oma rütmilisi struktuure. Püüdke saavutada tasakaal kiirete, tehniliselt täpsete lõikude (kasutades näiteks kuueteistkümnendiknoote) ja aeglaste, lüüriliselt väljendusrikaste lõikude vahel (kasutades näiteks pooltoote või terveid noote).
5
Pöörake tähelepanu aluseks olevale akordi jadale. Kui tunnete end soolomänguga mugavalt, hakake rohkem tähelepanu pöörama sellele, mida teie rütmiosa mängib. Pidage meeles, et teie mängitavad noodid kõlavad erinevalt, sõltuvalt nende suhetest aluseks oleva akordiga. Kui rütmiosas mängitakse näiteks C-duur akordi, kõlab C- või G-mäng väga konsonantselt (see tähendab, et see haakub hästi), samal ajal kui F-tera mängimine põrkub ja kõlab dissonantselt. Püüdke saavutada tasakaal konsonantsi ja dissonantsi vahel.