Kirjanikud on võtnud kasutusele varjunimed või kirjanimed, et end varjata mitmel põhjusel: varjata oma tegelikku sugu (Alice Sheldon kirjutab James Tiptree, juuniorina), varjata oma loomingut teises valdkonnas (Isaac Asimov kirjutab alaealiste ulmekirjandust Paulina prantsuse keel), et varjata nende loomingu tohutut mahtu (Robert Heinlein kirjutab Anson McDonaldina ja teiste nimede all) või lihtsalt nende kirjanikena (Michael Crichton Jeffrey Hudsonina). Kirjastused on raamatusarjade ühendamiseks loonud ka pastakanimesid, näiteks “Franklin W. Dixon” ja “Carolyn Keene” Hardy Boysi ja Nancy Drew’ mõistatussarjade jaoks ning “Kenneth Robeson” Doc Savage’i ja Avengeri sarja jaoks. Sõltumata põhjusest, miks autorid kirjutavad kirjanime all, kaitseb USA autoriõiguse amet varjunimega kirjutatud teoseid. Siit saate teada, kuidas kirjanimega raamatu autoriõigusi kaitsta.
1
Otsustage, kas soovite oma nime autoriõiguse ametile avaldada. Autoriõiguse registreerimiseks ei pea te autoriõiguse ametile oma tegelikku (juriidlist) nime andma. Kui otsustate oma teose registreerimisel oma pärisnime mitte öelda, on see autoriõigusega kaitstud kas 95 aastaks alates selle avaldamisest või 120 aastaks alates selle loomisest, olenevalt sellest, kumb periood lõpeb varem. Kui otsustate anda oma pärisnime, jääb see autoriõiguse ameti registrisse ja seda ei saa hiljem eemaldada. Aeg, mille jooksul teie teos saab autoriõiguse kaitse, muutub aga samaks, kui oleksite selle kirjutanud ja registreerinud oma pärisnime all, autori eluiga pluss veel 70 aastat. Kui otsustate oma pärisnime registreerimisel mitte avaldada, autoriõigust, saate selle hiljem autoriõiguse ametile esitada. Kui registreerite järgmise teose nii oma pärisnime kui ka kirjanimega, antakse varasematele selle kirjanime all kirjutatud teostele autoriõiguse kaitse kogu autori eluea jooksul pluss 70 aastat.
2
Kaaluge oma töö eelregistreerimist. Eelregistreerimine ei asenda registreerimist, kuid see võimaldab teil autoriõiguste rikkumise eest kohtusse kaevata, kui teie teos on alles väljatöötamisel, kui tunnete, et keegi teeb seda enne selle lõpuleviimist. (See on kõige tõenäolisem, kui kirjutate raamatut žanris, mis on muutunud populaarseks konkreetse teose fenomenaalse edu tõttu, näiteks Harry Potteri või “Videviku” raamatud.) Eelregistreerimine on saadaval ka muusikateostele ja helisalvestistele , arvutitarkvara, turunduses või reklaamis kasutatavad filmid ja fotod. Teose saab eelregistreerida ainult veebis, esitades selle kirjelduse, mille pikkus ei ületa 2000 tähemärki (umbes 330 sõna) ja esitamise tasu, mille saab tasuda krediitkaardiga, automatiseeritud arvelduskoja (ACH) võrgu või konto kaudu, mille olete varem autoriõiguse ametis loonud. (Te ei lisa teost ennast.) Eelregistreerimise kohta lisateabe saamiseks vaadake aadressi http://www.copyright.gov/prereg/help.html#how_to. Kui autoriõiguse amet on teie eelregistreerimistaotluse menetlenud, teavitab ta teid e-posti teel. -post. E-kirja teade sisaldab teie saadetud teavet, eelregistreerimise numbrit ja eelregistreerimise jõustumise kuupäeva. Teate kinnitatud koopia saate autoriõiguse ameti sertifikaatide ja dokumentide jaotisest. Kui olete oma teose eelregistreerinud, peate autoriõiguse registreerima kolme kuu jooksul pärast selle avaldamist või kuu jooksul pärast seda, kui saate teada, et keegi on teie autoriõigusi rikkunud. Kui te selle aja jooksul ei registreeru, ei saa te rikkuja vastu hagi esitada enne, kui töö avaldamisest on möödunud rohkem kui 2 kuud.
3
Registreerige autoriõiguse ametisse. Saate seda teha ühel kolmest viisist: kasutades veebipõhist elektroonilist autoriõiguse ametit (eCO), laadides alla täidetud vormi CO ja täites selle oma personaalarvutis või hankides autoriõiguse ametist paberkandjal registreerimisvormi. Ükskõik millist meetodit kasutate, peate täitma välja “Autoriõiguste nõudja” ja märkima ka ruudu “Pseudonüüm”, et näidata, et kasutate pliiatsinime. Peate oma taotlusele lisama nõutava makse. Elektroonilisele valikule juurdepääsuks valige autoriõiguse ameti veebisaidil (http://www.copyright.gov/) “elektrooniline autoriõiguste amet”. Teilt küsitakse, kas kavatsete esitada oma töö elektroonilise või paberkoopia. (Selle valikuga võite esitada mis tahes avaldamata teose elektroonilise või paberkoopia.) Elektrooniline esitamine võimaldab teil esitada vähem raha kui kahe teise võimaluse korral ning see tagab ka kiirema töötlemise, võimaluse maksta elektrooniliselt, e-posti teel. teie esitamise kinnitus ja teie taotluse oleku jälgimine veebis. Täitke vorm CO, kui valite autoriõiguse ameti veebisaidil http://www.copyright.gov/ valiku „Vormid”. See vorm sisaldab vöötkoodi, mis võimaldab autoriõiguse ametil vormi skanneritega töödelda; kuna iga vöötkood on registreerimistaotluse jaoks ainulaadne, saate vormi CO abil registreerida ainult seda tööd, mille jaoks te seda taotlesite. Pärast vormi arvutis täitmist printige see välja. Pabervormide taotlused tuleb saata aadressile Library of Congress, U.S. Copyright Office-TX, 101 Independence Avenue SE, Washington, DC 20559-6221. (Raamatu asjakohane vorm on vorm TX.) Kasutage sama aadressi autoriõiguse registreerimistaotluse ja posti teel makse esitamiseks; täidetud vorm CO saadetakse samale aadressile. (Soovi korral võite oma elektroonilise registreerimisvormi ka välja printida ja postiga saata, kuid siis maksate mitteelektroonilise töötlemise eest kõrgemat tasu.)
4
Deponeerige oma teose koopia autoriõiguse ametisse. Kui teie teos on avaldamata, on vaja käsikirja täielikku koopiat. Kui teie teos on avaldatud alates 1978. aastast, nõuab autoriõiguse amet parima väljaande kahte täielikku eksemplari. (Kui see avaldati enne 1978. aastat, on nõue esimesest väljaandest kaks eksemplari.) Kui registreerisite oma registreeringu elektrooniliselt, palub autoriõiguse amet teil printida välja saatelehe, et lisada paberkandjal tagatisraha. See on kasulik ainult sellele tööle, mida registreerite.