Enamik elektroonilise sõja ohvitsere töötab sõjaväe- või julgeolekuorganisatsioonides ja nõuavad kõrgeid tehnilisi oskusi. Mõnel juhul võivad agentuurid värvata mehi ja naisi, kes on need oskused omandanud tsiviilelus, kuid muudel juhtudel võidakse pakkuda koolitust tõenäolistele kandidaatidele konkreetses teenistuses. Seda tüüpi töö nõuab tavaliselt julgeolekukontrolli ja igaüks, kes soovib saada elektroonilise sõja ohvitseriks, peaks veenduma, et suudab läbida tavalise taustakontrolli.
Elektroonilise sõja ohvitseri ülesanded on laialdased ja nõuavad sageli erioskusi. Need ohvitserid tegelevad signaalluuretööga, mis ammutab taktikalist ja strateegilist luureandmeid vaenlase edastustest ja katsetest keelata vaenulikele jõududele sarnast luureandmeid. Sageli nõutakse RADAR-süsteemide, vastumeetmete, sidetehnoloogiate ja paljude muude seotud tehnoloogiate mõistmist. Neid ohvitsere tõmmatakse üha enam ka arvutiturbe maailma, kuna arvutitehnoloogia ja droonisüsteemide kasutamine on muutnud tänapäevase lahinguvälja nägu.
Elektroonilise sõja ohvitseriks saamiseks vajalikke erioskusi saab omandada mitmel erineval viisil. Mõnel juhul värvatakse need ohvitserid sõjaväkke tsiviilkarjäärilt, mis on andnud tehnilisi oskusi, näiteks töö lennutööstuses, elektrotehnikas või arvutiteaduses. Reservohvitseride koolitusprogrammid pakuvad tõenäolistele kandidaatidele kolledžiharidust ja edu sobivates kolledžiprogrammides viib tavaliselt elektroonilise sõja ohvitseri karjäärini. Mõnel sõjalisel organisatsioonil on spetsiaalsed väljaõppeprogrammid, mis koolitavad sõdureid elektroonilise sõja ohvitseriks, samas kui teised nõuavad, et kõigil, kes soovivad töötada elektroonilise sõja ohvitseridena, oleks juba vastav kraad.
Elektroonilise sõja ohvitseriks saamiseks on üldjuhul nõutav kuulumine mõne riigi vormiriietusse relvajõudude koosseisu ning enamik neist ametikohtadest on seotud sõjaliste organisatsioonidega. Mõned mittesõjalised ametikohad selles valdkonnas on siiski olemas. Tsiviiltöövõtjate kasutamine relvajõududele eriteenuste osutamiseks on viimastel aastatel laiemalt levinud ning mõned töövõtjad teevad elektroonilise sõja ohvitseride tööd. Sarnast tööd võivad teha ka politsei või eraturvafirma töötajad.
Peaaegu kõigil juhtudel peaks elektroonilise sõja ohvitseriks saada lootnud kandidaat püüdma olla kindel, et ta läbib taustakontrolli. Enamikul juhtudel nõuab see ametikoht julgeolekukontrolli läbimist. Spetsiifilised reeglid, mida kasutatakse julgeolekukontrolli kõlblikkuse määramiseks, on riigiti erinevad, kuid enamik riike püüab tagada, et kandidaatidel ei oleks suuri turvaauke, nagu suur võlgnevus, mis võimaldaks nendega hõlpsasti manipuleerida.