Kuigi ükski CV ei näe välja ühesugune, on kõigis heades CV-des teatud ühisjooni. Võib-olla on kõige ilmsem, mida CV-sse lisada, taotleja nimi, mis peaks koos praeguse kontaktandmetega ilmuma CV ülaosas. Peaaegu iga CV peaks vajaduse korral sisaldama järgmisi pealkirju või jaotisi: eesmärk, haridus, töökogemus, õpetamiskogemus, märkmete väljaanded ja viidete jaotis. Teabe jaoks pole konkreetset järjekorda, kuid eesmärk on üldiselt esikohal. Ülejäänud jaotised on tavaliselt kõige paremini loetletud taotletava töökoha jaoks asjakohasuse järjekorras; teisisõnu võib osutuda vajalikuks iga töötaotluse CV-s muudatusi teha.
Eesmärk: Rubriigis “Eesmärk” märgib tööotsija ametikohale kandideerimise põhjuse; selle väite üldine eesmärk on äratada tööandja tähelepanu ja huvi. Ideaalis tuleks CV objektiivne osa esitada ühe lausega; kui on vaja lisalauset, on parem jätta see kokkuvõtlik. Siin on kaks näidet, üks halb ja üks hea, millest võiks kirjutada eesmärgina: halb näide “Minu eesmärk on saada müügijuhtimise töökoht” ja hea näide “Inimesena, kellel on ulatuslik farmaatsia alane taust müük, minu eesmärk on saada müügijuhtimise ametikoht, mis võimaldab mul jagada oma müügikogemusi ja koolitada järgmise põlvkonna parimaid ravimimüüjaid. Esimene näide on väga üldine ega ütle tööandjale, miks taotleja seda tööd soovib, samas kui teine näide on palju konkreetsem kui esimene.
Haridus: kolledži üliõpilaste jaoks, kes alles sisenevad töömaailma, võib vahetult pärast eesmärki lisada jaotis „Haridus” suurendada töölevõtmise potentsiaali. Oluline on lisada kõik kõrged hinded, näiteks akadeemilised saavutused ja auhinnad. Sellesse jaotisse võib lisada ka koolivälise seotuse klubides, spordimeeskondades ja sarnastes ülikoolilinnaku organisatsioonides. Kui õpilane töötas suviti kooliaastate vahelisel ajal, eriti kui töökohad olid taotletava tööga samas valdkonnas, tuleks ka need töökohad arvesse võtta.
Töökogemus: see jaotis on soovitatav, kui taotleja on mõnda aega töömaailmas olnud, ja see järgneb sageli kohe pärast objektiivset jaotist. Paljudel juhtudel on töökogemus tööandja jaoks tavaliselt palju olulisem kui taotleja teenitud kolledži hinded. Kui taotlejal on valdkonnas töötamise kogemust suurem kui valdkonna haridust, tuleks töökogemuse sektsioonist edasi minna hariduse osaga.
Viited: jaotises „Viide” kirjutavad paljud tööotsijad „viited on saadaval nõudmisel”, kuid paljud tööandjad eelistavad näha hoopis kahe või kolme inimese nime. Kui nimed on loetletud, jääb mulje, et taotleja ütleb: „Helista neile inimestele. Ma julgen sind.” Viidete loetlemine näitab, et pole midagi varjata. Segaduste vältimiseks on oluline teavitada viidetena loetletud inimesi ka sellest, et tööandjad võivad nendega ühendust võtta.
Cover Letters
Kaaskirjad, mida nimetatakse ka kandideerimiskirjadeks, on töökohale kandideerimisel tavaliselt CV-ga kaasas. Kirja eesmärk on jääda tööandjale silma, et ka CV läbi loetaks; Samuti tuuakse esile taotleja oskused ja teadmised ning nõutakse vestlust tööandjaga. Tavaliselt kasutatakse kaaskirjas veenmist, säilitades samas formaalse ja viisaka tooni ning kiri on kirjutatud lõigustiilis.